Nanokraadid, mikrokvalifikatsioonid, õpiampsud – muutunud maailm vajab uusi õppimisviise

Kuigi e-õpe on nina koolitus- ja arendusmaailma uksest juba aastaid sisse pistnud ja paljudes kohtades ka õnnestunult, tõukas viimasel pooleteisel aastal maailmas toimunu meid kõiki veel rohkem virtuaalmaailma õpivõimalusi katsetama. Muutunud õpikeskkond pani aga uuesti ümber hindama nii selle, kuidas seal õppe sisu ja metoodikat korraldada kui (taas)mõtestama õppimist laiemalt. Sestap ongi viimasel ajal nii formaalhariduses kui täiendõppes üha rohkem märgata paindlikke, tükeldatud ja “ampsudena” läbitavaid õppeprogramme. Miks on koolitusprogrammid sellise muutuse läbi teinud ja milliseid uuendusi tegime selles osas PARE programmides? Mõtteid jagab PARE arendusjuht Jaanika Siiroja.

 

Ilmselt kogesid paljud viimase paari aasta jooksul ühelt poolt nii veebimaailma võlusid (üüratulai valik rahvusvahelisi õpivõimalusi, mugavalt kodus vaadatavad veebiseminarid) kui valusid (kes ei mäletaks kevadel paljusid halvanud digiväsimust?). See, et me ühtäkki kogu oma elu-olu, tööd ja õppimist veebis korraldasime, sõprade ja kolleegidega kohviku asemel Zoomis kohtusime ja kodus olemise aja sisustamiseeks korraga kümmet põnevat e-kursust alustasime aitas üsna kiiresti jõuda mitme tõdemuseni. Jagan neist teiega kolme.

1. Meie info tarbimise karikas pole põhjatu

Kognitiivteadlased on juba ammu tõestanud, et kogus infot, mida korraga töödelda saame, on piiratud. Töömälu suudab korraga “õhus” hoida umbes 7 ühikut “palli” (loe: informatsiooni). Rääkides ainult visuaalsest informatsioonist, mida töö kontekstis töötlema peame, siis varem jaotusid need ühikud erinevate keskkondade vahel laiali (arvutiekraan, ajaleht, koosoleku tahvel, tekstid ja fotod seintel jne). Kõigega veebiavarusse “kolides” suurenes ka koormus meie ajule. Varasemalt saime keskkondi vahetades oma tajusid muutusega stimuleerida aga puhata samal ajal silmi ja mõtet. Veebikeskkonnas töötades ja õppides on enamasti avatud 35 akent, millest loetavat ja vaadatavat sisu meie meeled nii lihtsasti eristada ei suuda. Samuti on veebikoosolekute ajal teistelt saadavate hääle ja sotsiaalsete märkide (näoilmed, žestid) dekodeerimine kognitiivselt oluliselt väljakutsuvam ülesanne. Seitsme infoühiku asemel oleme sunnitud nüüd töötlema kümneid kordi enam informatsiooni, mis tekitabki seda kurikuulsat digiväsimust. Ja paneb ühtlasi igatsema lühema, lihtsama ja selgemalt struktureeritud sisu järele.

2. Vabadus valida oma tegevuse sisu, aega ja kohta on meile oluline

Kodukontorisse liikumine andis paljude jaoks selge arusaamise, kui oluline on oma töö, õppimise ja eraelu paindlikum sidumine. Paljude jaoks oli kodukontoris töötamine esmakordne ja vabadus oma töötamise aega ja kohta valida andis motivatsioonile ja mõttelennule uue mõõtme. Koolitustel osalemise puhul muutus “hügieenifaktoriks” võimalus ka distantsilt osaleda ning koolitajad ja õppijad pidid harjuma uudsete veebikeskkondade, tööriistade ja tehniliste vahenditega. Samal ajal nauditi võimalust siduda oma õppimist (sh pikaajalisi õppeprogramme) töö ja koduse eluga ning püüti leida viise, kuidas neid parimal moel kombineerida. Sai selgeks, et varsemad pikad päevad koolitusklassis on nii õppimise kui ka ajakasutuse seisukohalt mõistlik asendada lühemate, praktilisemate ja paindlikumate õppimisviisidega.

3. Vajame endiselt sotsiaalseid kontakte ja võimalust kaaslastega kogemusi jagada

“Aga see veebikoosolek pole ikka päris see…” mõtlesid ja ütlesid paljud, kui taaskord järgmine veebiseminar, -kohvihommik või -koolitus välja kuulutati. Oleme sotsiaalsed loomad ja vajame teiste inimestega kontakti. Ekraanilt inimeste nägemine annab küll võimaluse infot vahetada ja on väga hea alternatiiv paljudele olukordadele, kus päriselt kokku saamine ei oleks otstarbekas. Küll aga vajame aeg-ajalt seda “päris” kontakti, reaalses maailmas inimestega kohtumist ja kogemusvahetust. Seda “miskit”, mida veebikoosolekuga on üsna raske simuleerida, aga mis annab meile tunde, et kuulume, jagame ja kogeme koos teistega. Seetõttu on selge, et vajame lisaks veebimaailmas pakutavale ka võimalust päriselt kaaslastega ühenduda. Ja selle kombineerimine igasugusesse õpiprotsessi on vajalik.

 

Kõik eelmainitu on müksanud ka koolitus- ja arendusmaailma nende vajadustega kohanema.

Väiksemate tükkidena edastatud ja läbitav sisu aitab õpitut lihtsamini praktikasse rakendada ja selle üle reflekteerida. Fakt, et materjali juurde on võimalik alati tagasi tulla ja seda korrata, on kahtlemata õppimise ja seoste tekkimise jaoks toetav tegur. Võimalus oma õppimise aega ja kohta ise planeerida ning tööga ja eraeluga kohandada on läbi hiljutise kogemuse saanud paljude jaoks veelgi olulisemaks. Samuti aitab see õppimise paremini omaenese kõige “erksamate” ja õpivalmis ajaperioodidega sünkrooni seada ja seetõttu õppeprogrammidest maksimum kätte saada.

Ka meie arenguprogrammid on lähtuvalt neist (ja mitmest teisest põhjusest, mida ka peagi teiega jagame;)), saanud uue vormi. Ehitame programmi moodulid üles e-õpet ja grupikohtumisi kombineerides. E-õppesse on mikroõppe printsiibil loodud lühivideod, lugemismaterjalid ja individuaalsed- ning grupiülesanded, et teha õppe sisu lihtsasti läbitavaks ja hoomatavaks. Siin näiteks PARE personalitöö baasoskuste arenguprogrammi metoodika:

 

 

Grupikohtumistel rakendatakse iseseisvalt või väikestes gruppides omandatud teadmised praktikasse ning arendatakse tööks vajalikke oskusi läbi töötubade vormis toimuvate kohtumiste. Nende pikkus on varasematest pikkadest koolituspäevadest lühem (just nendesamade e-loengute arvelt) ja võimaldab seetõttu paremini leida muude tegemiste kõrvalt aja, et neist maksimum võtta. Alati jääb võimalus kohtumistel ka veebi teel osaleda, sest kuigi meile meeldib inimesi päriselt näha, on vahel logistilised või muud põhjused, miks koolitusklassi tulemine on raskendatud. Tänase õppimise märksõna on paindlikkus, paindlikkus ja veelkord paindlikkus.

Esimene uuenenud lähenemisega arenguprogramm “Personalitöö baasoskused” alustab juba oktoobris, sama programmi II grupp järgmise aasta jaanuaris. Mitmeid programmi mooduleid on võimalik läbida ka eraldiseisvalt, seega kes tunneb, et tahaks katsetada uut õppevormi ning värskendada teadmisi personalitöö põhiliste pädevuste osas, on oodatud liituma!

 

 

Põnevat algavat hooaega ja inspiratsiooni enese arendamiseks!

 

 

Jaanika Siiroja

PARE arendusjuht

jaanika@pare.ee