fbpx

Paremate digipraktikate päev: uued mõtted, teadmised ja tutvused

8.detsembril kogunesid ZOOMi ja PARE õppeklassi mitmed huvilised, kes soovisid teada erinevate personalitarkvara juurutamise kogemustest erinevatest organisatsioonides. Päeva juhtis PARE juhatuse liige Ilona Lott, kes alustas päevakava tutvustamisega ning uuris kuulajatelt, milliseid personalitarkvarasid osalejad oma töös hetkel kasutavad. Osalejate seast selgus, et praegu on kasutusel kõige rohkem Excel, Talendipank, Virosoft, Persona, Directo ja mitmed teised lahendused.

Esimesena astus meie ette Ivo Suursoo, kes on ITL-i asepresident ning Columbus Baltikumi tegevjuht, kellel on IT sektoris töötamise kogemust rohkem kui 20 aastat. Ivo avas digipöörde laine tausta, mis algas Industry 4.0 kontseptsiooniga. Ta väitis, et oleme jõudnud ajastusse, kus põhimõtteliselt igast ettevõttest saab täna IT ettevõte ning Eesti rahvas peaks olema nii digi- kui ka laulurahvas. Esineja leidis, et maailm on pöördumatult digiarengu teel ning peagi on tööturule sisenemas nn digital native generatsioon (sündinud 2000+ aastatel), kelle jaoks digitaalsus on osa inimõigustest ja kelle ootused töövahenditele kujunevad igapäevaselt Spotify, Wolt, Bolt jt äppe kasutades. Personalivaldkonda iseloomustab tema hinnangul vähene digitaliseerituse tase ja olemasolevate personalitarkvarade killustatus. Kahtlemata on Ivo sõnul personalivalkond digivõlas, mis ei ole personalijuhi probleem, vaid organisatsiooni tootlikkuse küsimus. Digipöörde läbiviimiseks soovitas ta sõlmida iseendaga kokkulepe, kas minna operatiivset teed pidi, kus kaetakse kõige suurem organisatsiooni vajadus või valida tervikvaate tee ning teha pikaajaline kava, kuidas ettevõte võiks oma personalitööprotsesse digitaliseerida. Kokkuvõttes rõhutas Ivo, et sõltuvalt ettevõtte suurusest ja personalijuhi ambitsioonist on alati mõistlikum luua pikk vaade.

Päeva jätkas Maris Kadakas, kes töötas ettevõttes nimega Skeleton Technologies ning hetkel on personalijuht Starship Technologies. Maris jagas oma õppetunde personalitarkvara valikul ja selle juurutamisel. Ta rääkis viiest sammust personalitarkvara valimisel: defineeri probleem, mida lahendad; leia võimalikud personalitarkvarad; koonda oma nõuded nn kontrollnimekirjaks; lepi kokku demo kohtumised 5-7 tarnijaga; tee lõplik valik. Marise ettekandest jäid soovitustena kõlama järgmised mõtted: vali ajastu parim personalitarkvara, sest parimad lahendused ongi sageli parimad; valikut tehes pea meeles, et personalitarkvara valid sa ka juhtidele ja töötajatele, mitte ainult personaliosakonna töötajatele.

Kolmandaks esinejaks oli Marek Ilves Riigi Tugiteenuste Keskustest, kes rääkis SAP tarkvara juurutamisest ning erinevate digiteenuste olemasolust avalikus teenistuses, kesekendudes Riigiteenistuja Infoportaali juurutamise kogemusele. Esitlus andis häid mõtteid ka eraettevõtetele, kuhu suunas nemad peaksid tehnoloogiliste lahenduste osas liikuma. Õppetundidena tõi Marek välja järgmist: juhtkond peab olema kaasatud; kommunikatsioon on oluline; oluline on rõhku panna organisatsioonis protsesside muutmise juhtimisele; vanast lahti laskmine on raske.

Viimaseks praktikuks, kes meie ette astus oli Palmi Lindjärv, kes on Brink’s Baltikumi personalidirektor ning kes jagas oma kogemusi ning rääkis põhiliselt personalitarkvara ROI välja arvutamisest. Kõige olulisemad mõtteterad tema esitlusest olid järgmised: kogu protsess peab hakkama juba enne personalitarkvara valikut ning enne juurutamist on vaja läbi mõelda eesmärgid ning funktsioonid tarkvara vahetuseks. Tuleb leida personalitarkvara kogulu ja kogutulud ning välja arvutada ROI. Lisaks juhtis Palmi tähelepanu ka sellele, mida teha, kui ROI on negatiivne. Tema esitlusest kõlas ka huvitav fakt, et administratiivülesannetele kuluvat aega on hea personalitarkvaraga võimalik kokku hoida kuni 60%.

Hommikupoolik oli põnev ning osalejad said palju uusi mõtteid, teadmisi ja tutvusi. See, aga kas ja kuidas saadud infot oma organisatsioonis rakendada, sõltub juba igaühest endast.

 

Kokkuvõtte paremate digipraktikate päevast “Personalitarkvara – võluvits või peavalu?” tegi Elizabeth Truve.