fbpx

“Uus reaalsus” fookuses oli parema töötajakogemuse loomisele

19. novembril toimus PARE 28. aastkonverents „Uus reaalsus“, mille fookuses oli parema töötajakogemuse loomine. Konverents keskendus kolmele teemale:

  • Kuidas disainida kultuur, mis toetab kohanemist uue reaalsusega?
  • Kuidas tehnoloogia aitab tööd paremini teha?
  • Kuidas luua keskkond, mis tagab töötajate heaolu ja tulemuslikkuse?

 

Konverentsi esimese ettekande ja imelise sissejuhatuse päevale tegi õiguskantsler Ülle Madise. Ta soovitas kõigil end ümbritseda alati inimestega, kes on paremad ja targemad kui sina. Ühendada tuleb eri põlvkondi, selle tulemus on alati suur sünergia ja eri vaatenurkade ühendamine viib kaugele. Ülle Madise ütles, et personalijuhtimise eesmärk peaks olema tööõnn ja iga inimese isiklik areng inimese ja spetsialistina. Juhina on ta ise kõige enam õppinud halbadelt juhtidelt, kui on näinud, mida ja kuidas ei tohi teha. Tänasest reaalsusest rääkides ütles Ülle Madise: “Tänane Eesti ühiskond on röökiva kõneviisi ja hirmu kultiveerimine. Elurõõmu minetamine on kõige suurem viga. Me loobume vabatahtlikult oma haridusest, majandusest ja õigusriigist.”

Kultuuri osa jätkas Lucy Adams Londoni agentuurist Disruptive HR, kes soovitas jätta iganenud ja paindumatud personaliprotsessid ja olla selle asemel inimlik ja paindlik. Töötajale tuleb anda vastutus, küsida tagasisidet ja kohandada oma tegemised vastavalt sellele. Küsi juhina töötajatelt sageli ja regulaarselt „How is work for you today?“ Inspiratsiooniks tasub vaadata Disruptive HR kodulehte, kust leiab ka tasuta häid materjale.

PARE konverents jätkus vestlusringiga, kus osales kolm Eesti tippjuhti. Kuno Tammearu (Päästeamet) toonitas, et Päästeametis on selgelt paigalt MIKS küsimus ehk miks me oma tööd teeme?  Keerulistel aegadel tuleb inimesi kaasata, tunda päriselt huvi, kuidas neil läheb, millised on nende rõõmud ja mured. Kuno Tammearu rõhutas, et soovides midagi muuta, tuleb alustada iseendast. Mihkel Tammo (Rohetiiger) arutles valjult: “Kui vaadata kolme aspekti – kuuluvus, autonoomsus ja areng –  siis kõige keerulisem on praegusel ajal kuuluvusega. Zoomis saab vahetada infot, aga mitte energiat.” Kristiina Alliksaar (Teater Vanemuine) rääkis, et Vanemuises pingutavad kõik selle nimel, et igal õhtul saaks teatrilaval sündida ime. Kristiina tõdes, et kultuuri ei saa kiirelt muuta, aga saab muuta kliimat. Selleks tuleb suhelda võimalikult palju, küsida, rääkida, tekitada usaldust ja turvatunnet.

PARE konverentsi tehnoloogia osas kõneles esimesena Janno Siimar disainiagentuurist Velvet, kelle soovitus oli: „Õpi armastama teadmatust, seal on peidus kõik su võimalused!“ Ta rääkis, et Velvet on esimene empathy first disainiagentuur maailmas. Kriis tekitas Velvetile inspireeriva olukorra. Kõik, mille eest oleme inimesi hoiatanud, juhtus samal ajal. Aasta 2020 on seetõttu Velvetile aegade parim.

Oxfordi majandusteadlane Daniel Susskind, raamatu „A World without Work“ autor arutles oma ettekandes, kui palju tehnoloogia mõjutab klassikaliste valgekraede tööd. Ta väitis, et masinad saavad ebakindlates tingimustes paremini hakkama kui inimesed. Ka inimesed peaksid otsima uusi viise kõiges. Prof. Susskind ennustas, et Covid-19 kriisi tagajärjel automatiseeritus kasvab, kuid siiski ainult 5% ametitest ja 60% ülesannetest saavad olla tema hinnangul täielikult automatiseeritud.

Disainer Martin Pärn rääkis keskkonna plokis, et ruumikunsti ja töökultuuri vahel peab olema sild. Avatud töökeskkonna väärtus põhineb avatud kultuuril, kus töötajatel on valikuvabadus, kuidas oma tööd teha. Tema sõnul on praegune uus reaalsus teinud ära kümne aasta töö. Üheski teises valdkonnas ei jää pärast pandeemia lahtumist nii suurt muutust alles, kui selles, kuidas oma tööd teeme. Inimesed on oma organisatsioonide silmis saanud vabaduse otsustada ja neid usaldatakse. Seda enam ära ei saa võtta. „Vabadus paneb meid ruumide vaates olukorda, kus senised lahendused ei tööta. On parim aeg proovida uusi lahendusi, sest majad on tühjad. Täna on parim aeg uusi käitumise viise testida,“ rõhutas Martin Pärn oma ettekandes.

Hintsa Performance tegevjuht ja mudeli “Circle of Better Life” eestkõneleja Annastiina Hintsa usub, et täisväärtuslikum elu viib paremate tulemusteni tööl. Ta jagas konverentsil isiklikku lugu läbipõlemisest võttes selle kokku järgmiselt: “Sageli me maksimeerime oma tegemisi, et jõuaks kõike. See pole jätkusuutlik.” Oma ettekandes toonistas Annastiina Hintsa, et uni on kriitilise tähtsusega: vähendades unetunde 8-lt tunnilt 6-le tunnile ööpäevas, kaotame kuni 40% oma potentsiaalsest võimekusest.

Konverentsi lõpetas PARE tegevjuhi Kärt Kinnase ja filmirežissöör Tanel Toomi nauditav arutelu. Koos leiti, et juhi ja filmirežissööri töö vahele saab tõmmata palju paralleele. Tanel Toom rõhutas, et oluline on inimestega rääkida. Just filmirežissöör peab viima näitlejad ja kõik teised tiimiliikmed õigesse meeleollu, et läbi usalduse saavutada parim  võimalik tulemus.

VAATA pildigaleriid PARE konverentsist SIIN

 

Kokkuvõtte PARE konverentsist tegi Kristel Maran.