Mida ootavad Eesti personalijuhid uuelt valitsuselt?

Koalitsioonileping on värskelt loodud, uued ministrid paigas ja õige pea saab Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 loodud valitsus Kaja Kallase eestvedamisel tegutsema asuda. Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kai Saard võttis kokku, millised on Eesti personalijuhtide ootused uuele valitsusele.

Uuelt valitsuselt oodatakse ennekõike mõistlikkust, avatud mõtteviisi, kuulamisoskust ning valmisolekut aruteludeks. „Samuti julgust tegeleda teemadega, mis on vajalikud, et riik saaks olla kestlik ning sealhulgas teha vajadusel ka mittepopulaarseid otsuseid. Riik ei tohiks olla vaid üks 4-aastane valitsustsükkel, mis täielikult pea peale pööratakse iga uue valitsustsükli alguses, vaid me peaksime riigina ja rahvana suutma vaadata tulevikku,“ ütles teiste seas Ellex Raidla personalijuht Helina Peet.

Vanalinna Ehituse personalijuht ja PARE tööelu töörühma eestvedaja Aet Urvast ütleb, et PARE tööelu manifesti eesmärk on parendada ja edendada Eesti tööelu ja seda nii, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja töötamiseks ka 10 ja 20 aasta pärast. „Arvestades nüüdseid koalitsioonipartnereid, on mul siiras rõõm, et tööelu valdkonnas on meil märgatav ühisosa ka meie manifestis tooduga, mis annab lootust, et manifestis seatud eesmärgid on võimalik üheskoos ka ellu viia,“ kommenteerib Urvast.

Esimene asi: tööseadused paindlikumaks

Valitsus on värskes koalitsioonileppes võtnud üheks eesmärgiks muuta töötamise regulatsiooni ajakohaseks ja paindlikuks. „Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja töökorraldust, tagades sotsiaalsed garantiid,“ seisab koalitsioonileppes. Mainitud eesmärk on olnud ka Eesti personalijuhtide meelest esimene, mille elluviimist valituselt oodatakse.

Tööseadusete peamine idee pärineb ajast, kui töö tegemine toimus tööandja tegevuskohas tööandja kontrolli all, mis ei ole juba ammu enam nii. Kõik tööturu osalised on tõstatanud vajaduse muutusteks, nüüd oleks aeg praktikute, ametnike ja teadlaste koostöös esitada analüüsiga konkreetsed erinevate osapooltega läbi räägitud ettepanekud muudatusteks.

Aet Urvasti sõnul on selge see, et uusi töötamise vorme ei ole võimalik suruda päevi näinud töölepingu seaduse piiridesse. „Seadus vajab uuendamist ja seda värskes koalitsioonileppes ka teha lubatakse. Minu ootus ongi, et valitsusel jaguks ka päriselt julgust kogu seadust reformida nii, et see oleks rohkem suunatud poolte vabadusele asjades ise kokku leppida. Arvestama peab, et kaugtöö osakaal ei vähene, mistõttu peaks ka seadusandlus olema vastavalt rakendatav.

Telia personalidirektor ja PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu ütleb, et tööseaduste ajakohastamisse soovib PARE kindlasti oma panuse anda ja valitsust toetada, et loodavad muudatused looksid tööandjatele nii olulise keskkonna osalise tööaja, jagatud töökohtade ja teiste sarnaste meetmete rakendamiseks, mis suurendaks Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust rahvusvahelistele organisatsioonidele ning võimaldaks rohkemate inimgruppide tööellu panustamist. Ka PARE juhatuse liige ja Töötukassa personalijuht Kristiina Palm märgib, et PARE soovib neis küsimustes koostööpartnerina olemas olla. „Meil on kompetents ja professionaalsus, millega saame toetada uut valitsust nende eesmärkide elluviimisel.“

Coopi personalidirektor Kerstin Jaani peab tööseaduste üldist paindlikkust oluliseks just kaubanduses eripärade tõttu. „Paindliku töögraafiku rakendamine on üks punkt. Muutuvtunni piirangud tuleks maha võtta, et seda regulatsiooni oleks võimalik ka päriselt kasutada, sest töötajatel vastav huvi on – nii õppijatel, väikeste laste vanematel, aga ka pensionäridel,“ selgitab Jaani. Tegelikkuses rakendavad organisatsioonid paindlikke töösuhteid juba praegu, aga see nõuab tohutut halduskoormust, s.t pidevat koormuste muutmist lepingutes.

Thermory personalijuht Katri Jürine näeb tööstusettevõtte vaatevinklist samuti, et töölepingu seadus peaks muutuma paindlikumaks ning vastutus võiks jaguneda võrdsemalt töötaja ja tööandja vahel. „Kaugtöö võiks olla reguleeritud lihtsamalt ehk inimene ise vastutab, mitte tööandja. Olulised on ka tööjõu vaba liikumine ja välisvärbamiste kvootide liberaalsemaks muutmine,“ selgitab Jürine.

„Samuti tuleks muuta seda, et välistöötajate töötasule ei kehtiks kõrgemad piirmäärad kui kohalikule sama tööd tegevale inimesele. Saan mõttest aru, et see aitab vältida madalapalgalisemate töötajate riiki tulemist, aga praegu tehakse omajagu valskust läbi tööjõurendifirmade ja ikka saab siia see sama inimene,“ kommenteerib Jürine.

Avaliku teenistuse seadus ka paindlikumaks

Ühtlasi tuleks personalijuhtide hinnangul viia ellu avaliku teenistuse tõhustamise analüüsi ettepanekud, muu hulgas kehtestada tähtajalised teenistussuhted keskastmejuhtidele, uuendada ka ametnike teenistussuhteid puudutavat seadusandlust, muuta tõhusamaks avaliku teenistuse personalipoliitika kujundamine ja juhtimiskvaliteedi edendamine. Koalitsioonileppest leidub peatükis „Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused“ punkt 10.1.11, mis ütleb, et „kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.“

Transpordiameti personalidirektor Eveli Punnisoni ütleb, et avalikku sektorisse on paindlikkust väga vaja. „Siin on veel päris palju arenguruumi. Avaliku teenistuse seadus (ATS) vajaks samamoodi uuendust ja paindlikumat lähenemist. Endiselt on hea näide see, et lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asemele ei saa kõrvale võtta õppimisperioodiks inimest, sest ATS ja struktuuri põhimõtted seda ei võimalda ning see takistab oluliselt organisatsiooni jätkusuutlikkuse eesmärgil paindlikku ressursikasutust,“ ütleb Punnison.

Haridus ja tervis on hinnas

Aet Urvast rõõmustab, et koalitsioonipartnerite kokkulepe on esile tõstnud Eesti inimeste haridust kui üht asjaolu, mida seostatakse pikema elueaga ning seeläbi võimaldab inimestel ka olla kauem tööturul. Üheks oluliseks märksõnaks on siinkohal ka laste enesejuhtimisoskus, mida rakendab mõni kool vabaainena. „Olen veendumusel, et igas koolis tuleks juba põhikooli astmes õpetada sotsiaalseid ning emotsionaalseid oskusi, kuidas lahendada konflikte ja kuidas luua suhteid. Ka viimasel PARE konverentsil kuulsime välisesinejatelt, et tulevikuoskuste baasi kuulub suhtlemisoskus. See on vundament juhtimiskvaliteedi arendamiseks, millega personalijuhid päevast päeva tegelevad,“ ütleb Urvast.

Ka Ingrid Viinapuu tõdeb heameelel, et koalitsioonilepingus on fookuses Eesti elanikkonna pikem ja tervemini elatud elu, mis võimaldab olla pere- ja tööelus ning kogukonnas õnnelik ja tegus. „Siin on selge kooskõla ka PARE tööelu manifestiga, kus oleme näinud vajadust astuda samme tervelt elatud aastate ning sealt edasi juba ka tööaastate suurendamiseks, et tulla toime tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemise probleemiga,“ ütleb Viinapuu.

Viinapuu lisab, et loodab siiralt, et planeeritud investeeringud haridusse saavad lisaks haridusvõrgu ja eesti keelele üleminekule hõlmama ka õpetamise viiside ning õppekavade ümber kujundamist, eesmärgiga arendada võimalikult varases eas pealekasvava põlvkonna jaoks hilisemas tööelus nii olulist eneseteadlikkust ja ka koostöö ning enesejuhtimise oskusi. „Tööelu manifestis oleme sõnastanud personalijuhtide uskumuse, et süsteemne juhtimisalaste ainete läbimine erinevatel õppetasanditel toetab noorte tööellu sisenemist ja edasist õpiteekonda. Enesejuhtimise ja juhtimiskvaliteedi oskused tagavad kokkuvõttes suurema heaolu nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil ning läbi juhtimiskvaliteedi tõusu edendame ühiskonda tervikuna,“ sõnab Viinapuu.

Urvasti sõnul tuleb mõista sedagi, et tööandja motivatsioon on, et tema töötaja oleks terve ja selleks on ta valmis tegema kulutusi. „On selge, et senine maksuvaba tervisekulude hüvitamise nimekiri ja piirmäär vajab ajakohastamist. Sarnaselt Soomes rakendatuga võiks ka Eestis olla soodustusega hõlmatud kultuurielamused. Kindlasti peab olema hõlmatud vaimset tervist toetavad tegevused ja miks peaks ka sotsiaalne tervis välja jääma, kui räägime suurenevast kaugtööst ja üksi töötamisest. Oleme pigem ennetavad,“ sõnab Urvast.

KOALITSIOONILEPPE PEAMISED ETTEPANEKUD, MIDA PARE TOETAB

3.1.1. Juhime ja arendame innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Innovatsioonitrepp ja rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja oma keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi oma konkurentsivõimet.

3.1.7. Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

3.1.9. Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid.

3.2.5. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi.

3.2.8. Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga.

3.2.9. Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale kasutajamugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Sealt edasi ka punktid 3.2.10 ja 3.2.11.

4.1.4. Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni. Muudatus hakkab kehtima 2024. aastal põhiharidust lõpetavatele õpilastele.

4.1.8. Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks. Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.

4.2.5. Loome võimaluse, et Eesti Töötukassa ümberõppetoetust saab kasutada õppemaksu tasumiseks.

4.2.7. Töötame välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks.

9.1.2. Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

9.1.6. Arendame paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

9.1.18. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

9.2. Kogu vaimse tervise temaatika