fbpx

PARE põhikiri

MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE (edaspidi: ühing) põhikiri on vastu võetud 30. oktoobril 1992 ning muudetud 17. märtsi 1995, 22. mai 1998, 14. septembri 2000, 27. veebruari 2003, 02. veebruari 2004, 19. veebruari 2009, 16. veebruari 2012, 28. veebruari, 5. novembri 2013 ja 21. septembri 2015, 30. oktoobri 2020 üldkoosolekul.

I Nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta

1.1 Ühingu ametlik nimetus on Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE. Inglise keeles on ühingu nimetus Estonian Human Resource Management Association PARE.

1.2 Ühingu asukohaks on Tallinn, mis on ka juhatuse asukohaks. Ühingul on oma pangakontod ja sümboolika, mille kasutamisele on tal ainuõigus.

1.3 Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti juhtimiskvaliteedi parendamisele läbi personalijuhtimise-alase tegevuse professionaalse taseme tõstmise. Eesmärgi saavutamiseks ühing:

a) aitab kaasa inimeste juhtimise kvaliteedi arendamisele Eestis;

  • loob keskkonna juhtide ja personalitöötajate arenguks ning omavaheliseks suhtluseks;
  • kaasab valdkonna arendamiseks ühingu vabatahtlikke liikmeid erinevatesse tegevustesse;
  • teeb koostööd kohalike ja rahvusvaheliste sidusorganisatsioonide ning silmapaistvate juhtidega;

b) aitab kaasa tööelu kvaliteedi arendamisele Eestis;

  • osaleb tööelu kujundamises;
  • kogub ja vahendab informatsiooni valdkonnaga seotud uudiste, trendide, uuringute, ja ürituste kohta ning väärtustab parimaid praktikaid ja juhte;
  • arendab personalitöö kutsesüsteemi ning väljastab personalispetsialisti ja personalijuhi kutseid.

1.4 Ühingu majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

1.5 Ühingu tegevus on tähtajatu. Ühing juhindub oma tegevuses seadustest ja käesolevast põhikirjast.

II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

2.1 Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi liige), kes soovib tegutseda kooskõlas ühingu eesmärkidega, esitab ühingule kirjaliku avalduse ja tasub liikmemaksu, mille suuruse kinnitab üldkoosolek.

2.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatuse poolt selleks volitatud isik, üldjuhul tegevjuht.

2.3 Ühingust välja astumiseks esitab liige ühingule kirjaliku avalduse, milles kirjeldab väljaastumise põhjust. Kui liige soovib ühingust välja astuda kalendriaasta jooksul, peab liikmemaksu tasuma kogu aasta eest, ettemakstud liikmemaksu ei tagastata.

2.4 Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) ühingu liige on viivitanud ühingu liikmemaksu tasumisega üle kolme kuu;
b) on rikkunud põhikirja või olulisel määral kahjustanud ühingu mainet.

2.5 Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.

2.6 Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1 Igal ühingu liikmel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul;
b) olla valitud ühingu juhatuse liikmeks;
c) saada ühingu juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta;
d) kasutada juhatusega kooskõlastatult ühingu sümboolikat.

3.2 Iga ühingu liige on kohustatud:
a) järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
b) iga ühingu liige on kohustatud tasuma iga-aastast liikmemaksu üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud summas;

c) teatama juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma andmed ning teatama nende muutumisel uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul;
d) tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
e) hoidma ühingu head mainet.

IV Üldkoosolek

4.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.

4.2 Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine;
b) ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;
c) majandusaasta aruande kinnitamine;
d) iga-aastase liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine;
e) juhatuse liikmete arvu otsustamine, juhatuse valimine;
f) vajaduse korral juhatuse liikme tagasikutsumine;
g) tunnistatud kehtetuks (30.10.2020);

h) juhatuse aruande ärakuulamine;
i) juhatuse või juhatuse esimehega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes esindaja määramine;
j) ühingu ühinemise ja lõpetamise otsustamine;
k) ühingu liikmetele täiendavate materiaalsete kohustuste määramine.

4.3 Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
c) punktis 4.2 loetletud asjaoludel ja muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

4.4 Üldkoosolekust antakse liikmetele teada kirjalikult 14 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega, kusjuures teatatakse päevakord, toimumise aeg ja koht.

4.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.

4.6 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirjas toodud erandid.

4.7 Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus, täiendavate materiaalsete kohustuste määramiseks on vajalik kõigi üldkoosolekust osavõtjate ning ühingu eesmärgi muutmiseks 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Tegevuse eesmärgi muutmisel üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema väljendatud kirjalikult 2 kuu jooksul, arvates üldkoosoleku toimumisest.

4.8 Liikmed võivad koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut (koosoleku otsuste eelnõude kättesaamisest alates) või koosoleku kestel vastava päevakorrapunkti hääletamise lõppemiseni.

4.8.1 Elektrooniliselt hääletanud liige loetakse koosolekul osalevaks ja tema hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka. Kui koosolekul hääletatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole liige ühtegi häält edastanud, siis ei loeta teda koosolekul osalevaks.

4.8.2 Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus.

4.9 Juhatuse otsusega võib ette näha, et toimub koosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas interneti vahendusel vms viisil. Ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks.

V Juhatus

5.1 Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 7 liiget ja mitte enam kui 9 liiget.

5.2 Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks.

5.3 Juhatus juhib ühingu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal ja langetab otsuseid kõigis ühingu tegevust puudutavates, v.a. üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes.

5.4 Juhatuse pädevus:
a) kaitseb ja esindab ühingu huve ja õigusi;
b) kutsub kokku üldkoosoleku;
c) juhib ühingu tegevust ning jälgib üldkoosoleku otsuste täitmist;
d) otsustab liikmete väljaarvamise, v.a. juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega;
e) kinnitab ühingu eelarve ja tegevusprogrammi;
f) otsustab juhatuse liikmete tööjaotuse ja volitused;
g) annab aru üldkoosolekule eelarve ja tegevusprogrammi täitmisest;
h) võtab vajadusel tööle tegevjuhi ja otsustab lepingute sõlmimise;
i) valdab, kasutab ja käsutab ühingu vara;
j) lahendab muid küsimusi, mis seaduse või põhikirjaga pole antud üldkoosoleku pädevusse.

5.5 Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.

5.6 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

5.7 Juhatuse esimees valitakse juhatuse poolt kaheks aastaks. Ta juhib ühingu tegevust juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

5.8 Juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes.

5.9 Juhatuse esimehel on õigus volitada juhatuse liikmeid sõlmima ühingu nimel lepinguid ning asendama juhatuse esimeest teistes ühingu juhtimist puudutavates küsimustes.

5.10 Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse aseesimees, kes on valitud ühingu juhatuse poolt juhatuse esimesel koosolekul.

5.11 Tegevjuht:
a) tagab ühingu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsuste elluviimise;
b) võtab vastu uusi liikmeid;
c) koostab ühingu eelarve ja tegevusprogrammi;
d) juhib ühingu igapäevast asjaajamist;
e) kasutab ühingu vara eelarvega kooskõlas;
f) annab oma tegevusest aru juhatusele.

VI Majandustegevus

6.1 Ühingu vara moodustub:
a) iga-aastastest liikmemaksudest;
b) sihtlaekumistest, annetustest ja toetustest;
c) koolituste, konsultatsiooni, konverentsi jms korraldamisest;
d) lepingulistest töödest laekuvatest summadest;
e) reklaamituludest;
f) muudest laekumistest.

6.2 Ühingu vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas igapäevase töö korraldamiseks, töö tasustamiseks ja tegutsemiseks vajaliku vara soetamiseks.

6.3 Ühing ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.

6.4 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest temale kuuluva varaga

6.5 Majandusaasta lõppedes tehakse audiitorkontroll.

VII Ümberkujundamine ja lõpetamine

7.1 Ühingu ühinemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalejatest või seaduses ettenähtud asjaoludel. Ühinemine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

7.2 Ühing ei jagune.

7.3 Ühingu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse likvideerimiskomisjon ja määratakse viimase üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

7.4 Likvideerimiskomisjon:
a) lõpetab ühingu toimingud;
b) avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
c) kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
d) pärast ühingu lõpetamist antakse vara üle vastavalt tulumaksuseaduse § 11 lõike 2 punktile 4 või sarnastel eesmärkidel tegutsevatele ühingutele.

7.5 Likvideerimiskulud kaetakse ühingu arvelt.

7.6 Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.