10 eriala, mille tehisaru üle võtab

Inimene jääb tehisarule alla ametites, kus töö on masinlik, aga ülejäänud rollides ei kaota inimene oma tööd mitte tehisintellektile, vaid seda osavalt kasutada oskavale teisele inimesele, kirjutab PARE juhatuse liige Martin Rajasalu.

Tehisintellekti (ka tehisaru ja AI) ümber on palju teadmatust, hirmu ja ootusärevust. Kardetakse, et see võtab inimeste töö ja muudab haridussüsteemi tundmatuseni.

Ei tea, kas ka elektrit omal ajal samamoodi kardeti? Elekter oli vist ikka ohtlikum, kuid samuti meeletult võimalusi pakkuv avastus. AI puhul nähakse eelkõige, et see lubab teha rutiinseid ülesandeid täpselt ja kiirelt.

Sotsiaalmeedias laineid löönud foto valesse valgesse ürpi riietatud paavstist oli hea nali. Kellegi hinnangul. Pilte on varemgi photoshop’itud. Ka võltsuudiseid on toodetud ennegi ning hirm, et tehisaru neid nüüd meile ette söödab, on mõneti asjatu.

Ukraina sõja kajastamine on ilmekas näide, kuidas ühekülgse infoga inimesi mõjutada. Sageli ei ole süüdi levitaja, vaid vastuvõtja. Inimesed loovad sotsiaalmeedias endale profiili ja jalajälje, mis kujundab neile kuvatavat sisu. Eks ole seegi osa tehisintellektist, kui veebilehed ja telefoniäpid pärast ühe välismaal asuva linna nimetamist kohe sinna lennupileteid pakkuma hakkavad. On see siis nüüd halb või hea? Kui plaan on lennata ja hinnad sobivad, siis on ju kõik hästi.

Mis saab haridussüsteemist ja tuleviku tööturust, kui lapsed lasevad Chat GPT-l kirjutada esseesid ja koolitöid? Huvitav, kas seda küsiti ka siis, kui leiutati arvelaud või taskuarvuti?

Kas koolilapsed võivad referaadi kirjutamiseks kasutada internetiotsingut või peavad ilmtingimata raamatukogus infot vaid paberilt otsima? Kui guugeldamine on okei, siis ehk on ka okei, kui arvutikood lisaks info otsimisele sellest ka inimloetava koodi teeb?

Annab konkurentsieelise ja efektiivsuse

Robotite kasutuselevõtt ei ole vähendanud tootmises töötajate arvu. Töörolle on see muutnud küll. Inimesed teevad tänu tööstuslikele robotitele ohutumat ja väärtuslikumat tööd. Nii suudetakse toota rohkem ja see annab konkurentsieelise. Ka tehisaruga on sama lugu – need, kes seda kasutavad, on konkurentsivõimelisemad. On neid, kes saavad tänu tehisarule tööd juurde või efektiivsust suurendada.

Samuti aitab AI teha tööd, mida inimesed ei suuda või mille jaoks on tööjõud liiga kallis. Näiteks hiljutine uudis Eestis arendatud tehisintellektiga juhtimismentorist näitlikustab, kuidas lahendada defitsiidi- ja ressursiprobleemi. Tehis­aruga mentor annab nõu 24/7, samal ajal kui inim-coach’ide kalendrid ei ole kummist või jääb nende teenus suure hinna tõttu väikestele ettevõtetele kättesaamatuks.

Kuid AI võib aidata luua ka lahendusi, mis aitavad sõna otseses mõttes elusid päästa. Mõelgem näiteks Ukrainasse maha jäetud miiniväljade kaardistamisele. Vabatahtlikke ilmselt pole.

Robot ei väsi – kiirem logistika

Transport on kindlasti valdkond, kus AI saab inimest asendada. Autojuhi palgalt säästetud ­eurode kõrval tuleb AI suurem väärtus välja turvalisuses ja väsimatuses. See võib pausideta juhtida autot või bussi. Tehisintellektiga juhti saab sundida liikluseeskirjadest kinni pidama ja talle võib ette sööta info, et 1. septembril tuleb koolide ja lasteaedade lähistel vähendada kiirust 20 km/h peale. Inimene ilmselt ei kuuletuks. Kui vaja, saab panna need sõidukid sõitma vaid öösiti.

Võimalusi, kuidas AI logistikas inimesi aitab, on hulgaliselt ja julgen arvata, et sama palju, kui on täna bussi- ja autojuhte, on tulevikus erinevates rollides kontorilogistikuid.

Aga logistika ei ole ainuke ala, kus AI väärtust lisab, see annab tööd ja võimaldab paljudel saavutada uusi mäetippe.

TOP 10 ärisuunda, kus tehisaru täna töökohti loob

1. Andmetöötlus: tehisintellekti mudelite, algoritmide ja masinõppesüsteemide väljatöötamine.
2. AI-uurijad: AI kasutamine uutes olukordades, uued arhitektuurid ja rakendused.
3. Tarkvarainsenerid: AI-süsteemide ja rakenduste arendamine, juurutamine, optimeerimine.
4. Robootikainsenerid: robotite taju, õpivõime ja otsuste langetamise arendamine.
5. Tervishoiutehnoloogid: diagnostika, ravimite avastamine ja patsientide hooldus ning ravi jälgimine.
6. Finantsanalüütikud: pettuste avastamine, algoritmiline kauplemine, riskide hindamine ja investeerimisotsuste tegemine.
7. Kliendikogemuse spetsialistid: vestlusrobotite ja virtuaalsete assistentide arendus, mõõtmine, ülejäänud äriga integreerimine.
8. Küberturvalisuse analüütikud: AI ohtude tuvastamine ja neile reageerimine.
9. Logistikud: marsruudi optimeerimine, liikluse juhtimine ja autonoomsete sõidukite testimine ja vajadusel juhtimise ülevõtmine.
10. Turundusanalüütikud: kampaaniate automatiseerimine ja kliendikogemuse personaliseerimine.

Mida tehisaru niipea üle ei võta?

Arvata võib, et loovust ei võta AI niipea üle, sest AI kogemus ja empaatia ei ole unikaalsed, nagu on kirjanikul või kunstnikul. Seega jäävad meile, inimestele, ülesanded, mille edukas sooritamine eeldab empaatiat, tundeid ja kordumatut elukogemust.

Osa ameteid on ohus

Eeltoodud loetelu ohustatud ametitest andis Chat GPT. Selles on oma iva. Paljud need ametid on inimesed juba muutnud emotsioonivabaks rutiinseks protsessiks, kus iseseisvale mõtlemisele ruumi pole. Inimene ei peaks tegema masinlikku tööd. Neis ametites töötavad miljonid inimesed üle maailma, aga AI ohustab ka vähem levinud ameteid, näiteks värbajaid, näitab CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri maikuine uuring.

Samuti peab arvesse võtma tehnoloogia evolutsiooni. Näiteks tõlkemootorid suudavad juba väga head tõlget pakkuda. Paremat kui inimtõlgid? Ei tea, aga kiiremini tõlgivad kindlasti. Hea on siin mõelda Huffington Posti asutaja Arianna Huffingtoni ütlusele: “Paus ei ole inimsüsteemis viga, see on eluline omadus.”

Empaatiat ja loovust veel ei ohusta

Hinnates tehisaruga seotud töökoha kaotuse riske, on siin selgelt rollid, mis on nii masinlikud, et inimesel on raske konkureerida. Aga ülejäänud rollides ei kaota inimene oma tööd mitte tehisintellektile, vaid AId osavalt kasutada oskavale inimesele. Seega peame õppima kasutama uusi tööriistu.

Guugeldamine on eilne päev, raamatukogud üleeilne. Seda tööeluks vajaliku info hankimisel. Iga äri peab mõtlema, kuidas aitab AI kulusid kokku hoida, kasvada ja konkurentsieelist luua. Samas, Alexander Dumas’ “Kolme musketäri” on ikka hea puhkusele minnes raamatukogust laenutada.

Arvata võib, et ka loovust ei võta AI niipea üle, sest AI kogemus ja empaatia ei ole unikaalsed, nagu on kirjanikul või kunstnikul. Seega jäävad meile, inimestele, ülesanded, mille edukas sooritamine eeldab empaatiat, tundeid ja kordumatut elukogemust.

Artikkel ilmus Äripäevas 13. augustil 2023.