Kohvihommik: Palgavahemike avalikustamine teoorias ja praktikas

Euroopa Liidu nõukogu võttis 24. aprillil 2023 vastu palkade läbipaistvuse direktiivi. Direktiivi eesmärk on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal. Esimest korda peavad ettevõtted esitama andmed oma eelmise aasta palgalõhe kohta 2027. aastal.

Kohvihommikul annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitikajuht Lee Maripuu ja nõunik Eva Kliiman ülevaate sellest:

• mida toob kaasa palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmine;
• mis on palgapeegel ja milleks seda kasutada saab.

Milline on Swedbanki kogemus tasuvahemike avalikustamisest? Oma kogemust jagavad Swedbanki tasuvaldkonna juht Piret Prangel ja värbamisjuht Anette Kink.

Tasuvahemike avalikustamisest Swedbankis täitus tänavu oktoobris kaks aastat. Tasuvahemike avalikustamine on aidanud muuta tasuvaldkonda läbipaistvamaks, sealhulgas tasuvestlusi juhi ja töötaja vahel. Ühtlasi on see mõjutanud positiivselt värbamistegevust, kus palgaläbirääkimised saab teha avatult juba protsessi alguses ja toetanud karjääriplaneerimist. Värbamisprotsessi kvaliteet on tõusnud, sest tasuvahemike avaldamine on vähendanud nende kandidaatide hulka, kelle palgaootused ei vasta pakutavale. Seeläbi jääb ka värbamispartneritel rohkem aega teiste väärtuspakkumise osade tutvustamiseks kandidaadile. Kuuleme, miks seda teha otsustati, milline töö sellele eelnes ja milline on olnud avalikustamise mõju.

Kohvihommikul esinevad:

• Lee Maripuu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitikajuht
• Eva Kliiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
• Piret Prangel, Swedbanki tasuvaldkonna juht
• Anette Kink, Swedbanki värbamisjuht

Osalemistingimused

• Toimumise aeg: 31. oktoobril kell 10–11.30
• Toimumiskoht: Teams