Juhtimine, mis loob turvalisust: strateegia, andmed ja katsetamine Vanglateenistuses
Foto: Andri Küüts
Rait Kuuse, Vanglateenistuse vanglate valdkonna asekantsler
Vanglateenistuse juhtimine on põnev ja mitmekesine ülesanne. Ühel ja samal ajal peavad olema tagatud turvalisus, õiglane kohtlemine ja avalikkuse usaldus. PARE hea juhtimise ring võtab minu jaoks juhtimise tõed hästi kokku: juht võtab vastutuse tulemuste eest, seab selge eesmärgi, loob toetava töökeskkonna ning on kohal ja räägib asjadest nii, nagu need tegelikult on. Kuid sinna mahub palju rohkem.
Enesejuhtimisest ja kohalolust algab kõik
Minu jaoks tähendab juhtimine eelkõige kohalolekut ja järjepidevust. Selleks peab juht minu hinnangul olema alustuseks organisatsioonis nähtav.
Minul näiteks ei ole kindlat kabinetti. Alustasin sellist töötamist juba aastaid tagasi asekantslerina sotsiaalministeeriumis. Selle muudatuseni viis mind üks toona tehtud tööaja analüüs, mis näitas, et tippjuhina olen ma oma kabinetitöökohal harva. Eraldi tööruumi vajaksin vaid oma „kõrge“ positsiooni tõttu. Minu jaoks on see halb põhjendus sellise kulu tegemiseks. Ratsionaalse inimesena arvestan ma erinevaid analüüse ja andmeid ka oma käitumise juhtimisel. Leian, et tippjuht peab olema eeskujuks ja kehtivaid tõdesid või rutiine pidevalt kahtluse alla seadma.
Praegu sõidangi vajadusel ka lühikeseks vestluseks Tallinna, Jõhvi, Tartusse või mujale – sest juhtimine toimub päriselus vahetu suhtluse kaudu, mitte ainult koosolekuruumis või meilikastis. Muidugi kasutan väga aktiivselt ka videokohtumisi. Ma olen seal, kus mind on parasjagu vaja. Selline lähenemine tähendab muidugi head enesejuhtimist ja valmidust olla paindlik oma töötamise aja ja koha suhtes. Üks huvitav kõrvalmõju on sellel veel – ma tean Vanglateenistuse toimimisest mitmeid detaile tihtipeale kiiremini, kui juhtide kaudu info liigub. See omakorda nõuab minul endalt rohkem kannatlikkust, et mitte võtta inimestelt ära võimalust erinevaid olukordi iseseisvalt lahendada.
Paindlikkus teeb tööandja atraktiivseks. Vanglateenistuses kehtib põhimõte, et kui ametikoha ülesanded võimaldavad, siis saab töötada mistahes asukohast. Nii oleme saanud värvata talente Räpinast, Rakverest, Jõhvist ja mujalt. Piir tuleb muidugi ette siis, kui tegutsed vanglaametnikuna, sest kinnipeetavaid endaga vanglast kuhugi mujale kaasa võtta ei ole võimalik. Kuid oleme loonud võimalikult paindliku töötamise kultuuri, mis kasutab muu hulgas maksimaalselt ära ka hübriidkohtumiste ja digilahenduste võimalusi.
Strateegia on kompass, mitte plakat seinal
Hea juhtimine ei saa tugineda ainult käsuliinile ja kontrollile – vanglasüsteemis on see kiusatus alati olemas. Me oleme hierarhiline organisatsioon, paigas on käsuliinid, kriisiplaanid ja -tegevused, paljud meist kannavad igapäevaselt ka erivahendeid ja relvi. Kuid praktikas on turvalisus tugevam siis, kui meeskond mõistab põhjust ja julgeb iseseisvalt võtta vastutust.
Vanglateenistuse strateegia on kokku võetud ühe pildina ning algab missioonist: toetame õigusrikkuja naasmist õiguskuuleka elu juurde, ning sihib visiooni, kus Eesti korduvkuritegevuse tase on üks madalamaid Euroopas. Seda eesmärki mõistavad täna kõik vanglateenistujad. Rolliselgus ja suurema eesmärgi teenistuses olemise tunne on olulised motivaatorid.
Juhtimine ei ole kõhutunne
Vanglateenistuses on umbes 80 erineva suurusega meeskondade juhti ja nad peavad olema tasemel, et tulemused ära tuua. Ma ei ole praegu veel päris rahul, sest meil on siin palju väljakutseid. Kuid oleme juhtimise poolest juba heas kohas: teame, millised on meie kesksed juhtimispõhimõtted ning seda, et õiged inimesed on õigetel kohtadel. Juhte arendades ja neil areneda lastes on tagatud nii eesmärkide saavutamine kui kõikide töötajate toetamine ja motiveeritus.
Juhtimine ei ole kõhutunne, vaid ratsionaalsed andmetel tuginevad otsused. Seega andmed ei ole meile justkui aruandluseks, vaid juhtimisotsuste kvaliteedi tõstmise vahend. Vanglateenistuses on andmed tehtud kogu organisatsioonis maksimaalselt kättesaadavaks. Meil toetavad andmepõhist juhtimist digitaliseeritud reaalajas andmelauad, mis võimaldavad kiiret olupildi analüüsi ja sekkumist. See on oluline osa meie juhtimiskultuurist – me ei oleta, vaid teame.
Tippjuht peab käima ringi avatud silmade ja meelega
Organisatsiooni tegevuse arendamiseks on vaja ideid ja mõtteid, kuid ka julgust võtta riske ja katsetada. Näiteks oleme arendanud Vanglateenistuses katsetamise kultuuri ning jagame nii sisemiselt kui avalikkusele oma edukaid projekte. Mõned neist on saanud ka laiemalt tunnustust.
Üks nähtavamaid samme organisatsioonikultuuri arendamisel on olnud töötajate heaolu süsteemne toetamine. Algatus „Aus paus“ tõi organisatsiooni vaimse tervise tähtsustamise ja pälvis PARE-lt avaliku sektori parima personaliprojekti tunnustuse.
Viimastel aastatel oleme liikunud teadlikult innovatsiooni ja digitaliseerimise suunas: digitoimikud, kriminaalhooldusportaali kasutuselevõtt ja videokõnede võimaldamine kinnipeetavatele on vähendanud tehnilist koormust. Turvalisuse poolel otsime nutikaid lahendusi, sh koos erasektoriga kosmosekiirguse ja tehisintellekti kasutamist turvakontrollis.
Uuendus peab sündima koostöös ja olema sisuline. 2025. aastal pälvisin endalegi üllatuseks avaliku sektori „Uuendusmeelse juhi“ tiitli, mida näen eelkõige märgina, et ka tugevalt hierarhilises süsteemis on võimalik saavutada püsivat muutust, kui selged sihid, avatud suhtlus ja muudatuste elluviimise julgus on päriselt juhtimispraktika osa.
Seega, kui peaksin PARE juhtimisringi vaimus kokku võtma oma kolm juhtimispõhimõtet, siis need on: juht peab näitama eeskuju, strateegia peab olema arusaadav ja andmepõhine ning tuleb toetada julgust katsetada. Ja loomulikult peab tippjuht tagama, et kõik tunnevad end osana õnnestumistest.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120433455/juhtimine-mis-loob-turvalisust-strateegia-andmed-ja-katsetamine-vanglateenistuses
