Heal juhil on selge eesmärk

Foto: Maila Meldre
Tarmo Tohver, Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees
Lugupeetud lugeja! Olles mõelnud, millisest juhtimisalasest teemast võiksin teile kirjutada, siis leidsin, et annaksin teile oma arusaamise eesmärkidest, mis panevad meid ühiselt liikuma ühise tulemuse suunas.
Kui me arutleme ettevõtluse üle, siis enamasti räägitakse ettevõtluses eesmärgist suurendada omanike otsest või kaudset heaolu. Oleme nõus kaasama inimesi ja kulutama ressursse, et tulevikus mingi aja jooksul nautida ettevõtluse vilju ning loota sellele, et ettevõte kasvab ja loob väärtust meile tulevikus. Lähtudes sellest loogikast, on meie fookus täielikult suunatud heaolu suurendamisele ning töötajad ja ressursid on vaid vahendiks heaolu loomisel.
Elu on aga tihti keerulisem. Tahes-tahtmata tekivad ettevõtluse käigus täiendavad huvigrupid ning nende huve on samuti tarvis rahuldada. Tihtipeale saab see eelduseks, et nautida kogu eesmärgi saavutamiseks tehtavaid heaolu vilju. Selles mõttes on alati huvipakkuvad ajad just need, kus ettevõtte eesmärkide selgitamiseks kokku tuleb tulla ning pannakse paika huvigrupid ja nende vajadustele vastavad huvid ning meeskonna poolt pakutavad eesmärgid.
Haigla kontekstis on selleks alati arengukava koostamise aeg. Tavaliselt koondame oma juhtivad ja helgemad pead ning suundume mõnesse looduskaunisse paika mõttetalgutele. Kindlasti kaasame mõne konsultandi, kes aitab meil mõtteid seada ja eesmärke sõnastada.
Oma viimase arengukava koostamisel selgus, et mittetulunduslikul haiglal on üle 10 huvigrupi, kes on erinevalt esindatud tähtsusega ning kellel kõigil on oma huvi haigla eesmärkide suhtes. Tihtipeale on need eesmärgid üksteise vastu suunatud nii, et tuleb leida kompromisse. Tekib olukord, kus eesmärgid hägustuvad ning lahendama tuleb hakata keerukat optimeerimisülesannet. Kogu tulemus kajastub lõpuks haigla arengukavas ning selle alusel koostatud tegevuskavades.
Kuid viimasel ajal koos juhtidega arutades oleme vaikselt liikunud suunas, mis seab patsientide ja töötajate rahulolu kõige tähtsamaks ehk mõlema eesmärgi osatähtsus oleks 50%. On tekkinud mõistmine, et mida rohkem me panustame oma töötajate rahulolusse läbi arenguvõimaluste, avalikustatud tasusüsteemi, õiglase kohtlemise ja tänapäevase töö- ja ravikeskkonna, seda paremad on meie tulemused kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisel. Suureneb patsientide rahulolu ning mõistmine töötajate ja patsientide vahel. Patsientide positiivne tagasiside omakorda mõjub jälle töötajatele positiivselt nii, et tekib ring, millesse panustamine suurendab kogu eesmärgi saavutamist.
Töötajate rahuolu selgitamiseks oleme teinud mitmeid rahulolu-uuringuid, mille kaudu selgub ikka ja jälle, et töötajad vajavad tunnustamist, märkamist ja võrdset kohtlemist. Kui soovime saada parimaid tulemusi ja täita oma eesmärke, tuleb alustada töötajatest.
Oleme selle aasta kuulutanud organisatsioonikultuuri aastaks, kus olulisel kohal on avatud juhtimine, märkamine ning vaba ja aus infovahetus. Organisatsioonikultuuri aasta ei ole ühekordne kampaania, vaid samm teadlikuma, hoolivama ja avatud töökeskkonna suunas.
Organisatsioonikultuur ei ole ainult väärtused veebis ja seinal, vaid see, kuidas me igapäevaselt üksteisega suhtleme, otsuseid teeme ja patsiente teenindame.
Oluline on mõista, et igaühest meist sõltub ja et organisatsioon on edukas siis, kui töötajad sobivad omavahel, nad on võimekad ning nad on huvitatud koostööst.
Saan täna kindlalt väita, et organisatsiooni üheks kõige selgemaks eesmärgiks on töötajate hoidmine. Nii on ka Ida-Viru Keskhaigla organisatsioonikultuuri aasta juhtmõte jõuda nii sõnades kui ka tegudes sinnani, et oleme parim koht, kus töötada. Organisatsioonikultuuri aasta annab meile selleks võimaluse – saame ühiselt kujundada paremat töökeskkonda.
Soovin teile kõigile rahulikku ja mõistvat meelt oma eesmärkide saavutamisel!
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120435503/heal-juhil-on-selge-eesmark


