Hea juhtimine algab inimesest
Urmas Sule, Pärnu Haigla juhatuse esimees
Tervishoius räägitakse juhtimisest sageli protsesside, rahastuse ja tulemusnäitajate kaudu. Need on olulised, kuid minu kogemus ütleb, et ükski neist ei tööta, kui juhtimine ei alga inimesest endast. Haigla ei ole pelgalt süsteem või struktuur – see on elav organism, mille toimimise määravad eelkõige inimesed ja nende omavahelised suhted.
Pärnu Haigla juhtidena tunnetame oma rolli pigem läbi sellega kaasneva vastutuse kui õiguste. Piirkondliku keskhaiglana oleme sageli viimane ja ainus lüli inimese jaoks, kes vajab kiiret ja professionaalset abi. See teadmine mõjutab ka juhtimist. Otsused ei ole kunagi abstraktsed – need mõjutavad otseselt patsiente ja kolleege, kes vastutavad kellegi tervise või elu eest. Juhtimine ei piirdu tööajaga ega ametikirjeldusega, vaid on pidev valmisolek ja kohustus võtta vastutus ka ebamugavates ja ebakindlates olukordades.
Minu jaoks tähendab hea juhtimine oskust pakkuda inimestele seda, mida nad vajavad. Juhi roll ei ole ainult korraldada tööd, vaid luua keskkond, kus inimesed saavad teha oma tööd hästi ja turvaliselt. See eeldab usaldust, ausust ja järjepidevust. Usaldust ei saa kehtestada, seda saab ainult välja teenida. Sageli sünnib see väikestest asjadest – kuulamisest, märkamistest, selgest ja lugupidavast suhtlusest. Mõnikord ka oskusest öelda ei ja teha ebamugavaid ning raskesti mõistetavaid otsuseid, kui see on vajalik olulisema eesmärgi nimel.
Inimkeskne juhtimine ei tähenda kindlasti otsustamatust ega pehmust. Vastupidi – see eeldab selgust ja julgust. Selgust selles, miks me midagi teeme, ja julgust võtta vastutus ka siis, kui otsused ei ole populaarsed. Tervishoius ei saa kõiki riske vältida, kuid neid saab juhtida. See nõuab ettevalmistust, valmisolekut õppida, kohaneda ja tunnistada, kui midagi ei ole läinud plaanipäraselt. Minu hinnangul on just oskus oma eksimusi tunnistada üks küpse juhi tunnuseid.
Haiglas töötab üle 1500 inimese, kellel kõigil on oma unikaalsed kogemused, teadmised ja ootused. Juhi ülesanne ei ole kõiki ühtemoodi juhtida, vaid mõista, et inimesed ongi erinevad. Hea töökeskkond sünnib siis, kui inimesed tunnevad, et neid võetakse tõsiselt, nende arvamust kuulatakse ja nende panus loeb. Kui see tunne kaob, ei aita kindlasti ükski kirja pandud protsess ega juhend.
Meie väärtused – asjatundlikkus, koostöö, vastutus ja hoolivus – ei ole minu jaoks loosungid. Need peavad kajastuma igapäevastes otsustes ja käitumises. Hoolivus ei tähenda ainult patsiendi eest hoolitsemist, vaid ka kolleegi märkamist. Asjatundlikkus eeldab valmisolekut õppida kogu karjääri vältel. Vastutus tähendab nii patsiendiohutust kui ka kindlustunde tagamist kollektiivis. Koostöö aga arusaamist, et keegi ei tee seda tööd üksi. Väärtuseid saab aga mõõta vaid läbi tegude. Ühiselt hangitud kogemustel on tohutu väärtus.
Juhtimise kvaliteeti näitab ka see, kui hästi osatakse kuulata tagasisidet. Töötajate ja patsientide kogemus on juhile vajalik peegel, isegi kui see ei ole alati mugav. Arvan, et organisatsioon, kus tagasisidet kardetakse, kaotab sideme tegelikkusega. Organisatsiooni sisekliima parim peegeldus avaneb töötajate silmis. Naeratus on märk kindlustundest.
Hea juhtimine tähendab kindlasti ka pikemat vaadet ja võimet teha vahet olulisel ning vähemolulisel. Haigla peab alati olema valmis väga erinevateks kriisideks, muutusteks keskkonnas ja erinevateks tehnoloogiariskideks. Kuid kõige selle juures ei tohi kaduda fookus inimeselt. Patsiendilt, kes vajab abi, ja töötajalt, kes seda abi annab või kaasa aitab.
Usun, et hea juhtimine ei sünni üksikutest suurtest otsustest ja kõlavatest strateegiatest, vaid igapäevastest järjepidevatest valikutest. Valikust olla kohal, kuulata, mõelda ja tegutseda vastutustundlikult. Inimestele tuleb pakkuda seda, mida nad vajavad, mitte seda, mida küsivad. Sageli on seda oluliselt lihtsam öelda, kui teha.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120438115/hea-juhtimine-algab-inimesest
