Kultuuri ei tohi jätta juhuse hooleks, seda tuleb disainida
Olen juhina tegutsenud neli aastat ehk olen pigem veel noor juht. Viimased pool aastat olen täitnud loovagentuuri Orangetime tegevjuhi rolli. Uue juhina turundussektorisse sisenedes olen proovinud mõista, mis on õige tasakaal uue ja värske mõtteviisi rakendamisel ja vanade harjumuste n-ö lõhkumise vahel. Hea meel, et PARE loodud hea juhtimise mudeli valguses koorub selge tõdemus: eestvedamine on teadlik keskkonna disainimine.
Tänases ärimaailmas ei ole põhjust rääkida inimeste heaolust kui pehmest väärtusest. See on puhas matemaatika. Juhtimise kvaliteet määrab organisatsiooni tervise ja see omakorda paneb paika piiri, kui efektiivselt suudab ettevõte oma strateegilisi eesmärke täita.
Heaolu majanduslik mõju
Sidet töötaja enesetunde ja äritulemuse vahel kinnitavad ka arvud. Oxfordi ülikooli ulatuslik analüüs leidis, et rahulolevad töötajad on keskmiselt 13% produktiivsemad. Nad ei tee tingimata rohkem töötunde, vaid on oma aja sees efektiivsemad ja loovamad.
Veelgi selgema seose toob välja Gallupi raport, mille kohaselt on suure pühendumusega meeskonnad 23% kasumlikumad kui madala näitajaga üksused. Meie valdkonnas on inimene ainus reaalne vara ja „tootmisvahend“. Kui see nn ressurss on kurnatud, langeb kohe töö kvaliteet ja kasvab vigade risk. Seetõttu tuleb investeeringut kultuuri vaadelda kui kõrge tootlikkusega äriotsust. Seda toetab ka Deloitte’i analüüs: iga vaimsesse tervisesse ja töökliimasse panustatud euro toob ettevõttele keskmiselt viis eurot tagasi läbi vähenenud tööjõu voolavuse ja suurema töövõime. Juhi ülesanne on tagada, et see panus oleks järjepidev strateegia, mitte ühekordne kampaania.
Usalduspõhine juhtimismudel
Orangetime’i meeskond koosneb juhtidest, kelle töö on olemuselt väga iseseisev. Igaüks neist on oma projekti eestvedaja, kandes vastutust kliendi ootuste ja sündmuse õnnestumise eest. Tulles värske pilguga ettevõttesse, ei olnud minu eesmärk muuta otseselt seda, kuidas projektijuhid sündmust korraldavad, vaid luua raamistik, kus nad saaksid särada parimal võimalikul viisil.
PARE juhtimismudel asetab rõhu enesejuhtimisele ja usaldusele. Üks minu ülesannetest on hoida agentuuri ühtset joont. See tähendab sisekliimat, kus individuaalne vastutus kohtub tugeva meeskondliku seljatagusega. Sündmuste maailmas on pinge suur ja tihti ollakse murega üksi eesliinil. Hea juhtimine tähendab siinkohal turvavõrgu punumist – teadmist, et me oleme meeskond ja me tõstame latti ühiselt. Kui kolleeg tunneb professionaalset tuge ja psühholoogilist turvatunnet, julgeb ta pakkuda innovaatilisi lahendusi, mis ongi meie peamine konkurentsieelis. Usaldus on vundament, millele saab ehitada julgeid visioone.
Elamus kui juhtimisinstrument
Erinevalt paljudest teistest sektoritest on meil unikaalne topeltvaade: peame hoidma oma sisekultuuri, kuid samal ajal aitame klientidel sündmuste kaudu kujundada nende organisatsioonikultuuri. Sündmus ei ole meie vaates lihtsalt pidu, vaid strateegiline kommunikatsioonivahend ja osa laiemast juhtimisprotsessist. Näeme iga päev, kuidas professionaalselt disainitud ühishetked viivad ettevõtte sõnumid töötajateni emotsionaalsel tasandil, kuhu tavapärane sisekommunikatsioon ei ulatu.
Hea juhtimise mudel viitab, et organisatsiooni edu alus on inimeste kokkutoomine ühise eesmärgi nimel. Mida tähendab „sündmus kui tööriist“ praktikas? Näiteks saame sündmuse abil panna organisatsiooni väärtused päriselt elama: töötajate kaasamine sündmuse avaprogrammi, et tekitada turvaline keskkond mugavustsoonist väljaastumiseks ja vahetu ühtekuuluvustunne. Või miks mitte kasutada eelkommunikatsiooni strateegiliselt nii, et selle mõju oleks laiem kui pelk info kellaaja ja riietumisstiili kohta.
Sündmust disainides loome me tegelikult hetki, mis muudavad organisatsioonikultuuri käegakatsutavaks. See on teadlik sekkumine ettevõtte dünaamikasse, et toetada pikaajalisi ärieesmärke.
Lõpuks taandub kõik ühele küsimusele: kas me juhime kultuuri või laseme sellel lihtsalt tekkida? Kui jätame sisekliima juhuse hooleks, siis me tegelikult riskime oma äritulemustega. Eduka organisatsiooni taga on teadlik töö selle nimel, et meeskonnal oleks stabiilne ja toetav põhi. See tähendab oskust näha numbrite taga inimest ja mõista, et kui meeskonnal on hea olla, järgnevad ka majandustulemused ja õnnestunud projektid. Kultuuri disainimine ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess, mis tagab ühtsuse ka kõige tormisematel aegadel.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120438507/kultuuri-ei-tohi-jatta-juhuse-hooleks-seda-tuleb-disainida
