13/10/2021 · PARE kogukond

Lapsehoolduspuhkuse mõjudest palgalõhele

PARE e-hommikuseminaride sarja teine seminar:

LAPSEHOOLDUSPUHKUSE MÕJUDEST PALGALÕHELE

06.10.2021 kell 10-11.30 toimus PARE zoom keskkonnas toimus e-hommikuseminar, milles arutati lapsehoolduspuhkuse mõjudest palgalõhele. Muuhulgas analüüsisime teadustöödest tulnud järeldusi. Seminari formaat oli ettekanded ja aruteluring.

Palgalõhe uuringutest on ilmnenud, et sageli on töötajatele suur surve olla 24/7 tööandja hüvanguks paindlikud ning paindlikkust tasustatakse kõrgemalt. Paindlikkust on aga meestel kergem pakkuda, sest lastega naistel on raskem teha pikki päevi ja töötada ebaharilikel aegadel.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. 2018. aastal oli see 22,7%, sh Euroopa Liidu keskmine näitaja 14,8%. Palgalõhe Eestis väheneb, 2019 oli vastav näit 17,1 % (https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-087).

Debatis osalesid:

  • Eesti Panga vanemökonomist ja Tartu Ülikool – dotsent Jaanika Meriküll teemal “Palgalõhe Eestis ja seda mõjutavad institutsionaalsed tegurid”;
  • ISS AS projektijuht ja PARE liige Helo Tamme teemal „Lapsevanem – dilemma: karjäär?“;
  • Philip Morris Eesti tegevjuht Kai Tammist teemal: “Märgilised muutused organisatsiooni töökultuuris”
  • Ettekannete järel osalesid lühikokkuvõtte tegemisel aruteluringis Margus Nõlvak, Jaanika Meriküll, Helo Tamme

Teadusartiklitest tulid välja järgmised järeldused:

  • Eestis on olnud ajalooliselt väga kõrge sooline palgalõhe
  • Palgalõhe on ajas vähenenud, võib arvata, et pikaajaliselt kaovad muude tegurite mõjud ja jääb vaid emaduse palgatrahvi mõju (nagu näitab Taani näide)
  • Isiku tasandil emaduse palgatrahvi ja vanemahüvitise rolli selles Eestis analüüsitud ei ole (event study)
  • Ristandmed näitavad, et emaduse palgatrahv on Eestis samas suurusjärgus Taanile, 15% (keskmiselt üle kõigi pere suuruste)
  • Rahvusvahelised uuringud ei kinnita vanemahüvitise helduse seost palgalõhega. Ristandmetel riikide võrdlus püüab pigem kinni sooliste hoiakute efekti

 

Meetmed, kuidas ebavõrdust välistada (rakendatakse juba täna) ning ootused lapseootuspuhkusel olijal:

  • Võimaldatakse osakoormusega töötada;
  • Suhete hoidmine lapsehoolduspuhkuse ajaks (sh üritustele kutsumine, meeskonnas hoidmine)
  • Erialaste koolitusvõimaluste pakkumine lapsehoolduspuhkuse ajal;
  • Tööandja hüvede säilitamine (nt spordiklubi külastused);
  • Tööandja infoväljas hoidmine;
  • Meeskonna iga liikme töötasude ülevaatamine tervikuna ka lapsehoolduspuhkuse ajal olijate osas;
  • Naasmisel sisseelamisprogrammi pakkumine

 

Mida veel lisaks teha saaks:

  • Lapsehoolduspuhkusel olijad seotakse ka äraolekul organisatsiooni kultuuri osaks;
  • Strateegiad, folkloor, eeskujud;
  • Teemast on vaja jätkuvalt rääkida.

 

Miks see on tööandjale kasulik:

  • Ausa ettevõtja juures on hea töötada;
  • Kuulumise- ja pühendumise kultuur on tööandjale soodne ja tervikuna tulus;
  • Erinevad strateegiad, nt võrdse palga sertifikaat, loob usaldust tööandja suhtumisele töötajatesse;
  • Kvaliteetne juhtimine on osa ettevõtte väärtuskultuurist. Võrdne kohtlemine loob kvaliteeti.

NB! Iga inimene ise samuti peaks aktiivselt oma huvi üles näitama.

Samal teemal