„Maksudest personalitöös“: tervise edendamine

Alustame uue blogipostituste sarjaga, mis aitab avada ja selgitada maksudega seonduvaid teemasid personalitöös. Teeme seda PARE liikme, raamatupidamisteenuse büroo IMG Numeri spetsialistide abiga. Sarja toimetaja on PARE kommunikatsiooni töörühma liige Kadri Kiigema.

Esimesena võtame fookusesse kõige kallima vara ehk tervise. Töötaja on tööandja jaoks kõige olulisem ja kallim ressurss. Just seetõttu on oluline, et ta püsiks terve ja ennetaks juba varakult võimalikke tervisemuresid. 2021. aasta sügisel CV-Online Estonia OÜ läbiviidud uuringust selgus, et 71% töötajatest on viimaste kuude jooksul tundnud tööstressi ning 63% on tööelu jooksul kogenud läbipõlemist. Tähelepanuta jäetud pidev tööstress võibki viia läbipõlemiseni. Samast uuringust selgus ka positiivne tendents – aasta-aastalt suureneb tervist toetavate hüvede pakkumine. 2020. aastal pakkus seda 33% ja 2021. aastal 38% vastanute töötandjatest. Üks hüvedest on töötaja regulaarse sportimise toetamine. Kümnes Euroopa riigis 2017. aastal läbiviidud uuring kinnitab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse suurendamine mõjub positiivselt vaimsele tervisele.

Mida olulist töötaja tervist toetavate hüvede võimaldamisel silmas pidada selgitavad maksukonsultantid Peep Kalamäe ja Marge Rimm ning personalispetsialist Merilin Schults.

Millised kulud kuuluvad tervise edendamiseks tehtavate kulude alla?

Tervise edendamise kuludena käsitletakse kulutusi , mis on seotud sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega (enamlevinud näiteks spordiklubide kuupiletid, personaaltreeneri regulaarsed treeningkavad) ja avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasusid. Teatud tingimustel ka taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustasusid (kui nad on kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse või omavad vastavat kutsetunnistust), aga ka ettevõtte spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ja ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid.

Terves kehas terve vaim pole vaid sõnakõlks – uuringud kinnitavad, et kehaline aktiivsus avaldab vaimsele tervisele väga positiivset mõju. 

Foto: Pexels.

 

Kas kõik kulud alates esimesest eurost on maksustatud?

Juba mõned head aastad (alates 01.01.2018) saab tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Tervise edendamise jaoks makstavat hüvitist tuleb võimaldada kõikidele töötajatele.

 

Kellele see ettevõtte poolt pakutav soodustus kohaldub?

Töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavale isikule, samuti juhatuse või nõukogu liikmele ning FIE-le, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud.

 

Mida tuleb hüvitise maksmisel silmas pidada?

Alustama peaks sellest, et sada eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Selle võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.

Hüvitis on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid. Kui töötajal on näiteks mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses.

Kulu kandmiseks on vajalik kuludokument (arve, kviitung või leping) ja vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus).

Arvestama peab seda, et maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms). Maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.

Kuidas toimub maksusoodustuse arvestus?

Tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis töötaja poolt tehtud kulust (tekkepõhine) või väljamaksest (kassapõhine). Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt kogu aasta vältel ning kõikide töötajate suhtes.

 

Tooge mõned näited.

Näide 1
Tööandja tasub I kvartalis ettemaksuna ravikindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks.

Näide 2
Töötaja tõi tööandjale arve 2020. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2020. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult 2020 IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Mida mõistetakse sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamise all?

Maksu- ja tolliameti (MTA) selgituse kohaselt loetakse selleks regulaarselt osalemist rahvatantsu-, seltskonnatantsu tundides, joogatreeningus, täiskasvanute balleti-, kõhutantsutundides, ujumise trennis, aeroobikas, jõusaalis (sh spordiklubi liitumistasu), lauatennise treeningutel, saunajoogas jne. Lisaks mobiilirakenduste ja treeningvideote kulusid, mis pakuvad välja erinevaid programme sportimiseks/treenimiseks spordisaalis, terviseradadel, kodus jne.

Sportimis- või liikumispaigaga seotud kuludeks ei loe MTA meditatsiooni ja mindfulness’i, ilusalongide teenuseid/hooldusi (näiteks LPG, rullmassaaž), agility’t . Veekeskuse, spaa, saunamaailma teenuste soetamine selliselt, kus ei tehta regulaarset sporti/treeningut, ei kuulu maksusoodustuse alla.

Mis on regulaarsuse aluseks olevad kriteeriumid?

MTA selgituse kohaselt peab olema regulaarse kasutamise eesmärgiks töötaja tervise parandamine. Selline liikumine peab toimuma spordi harrastamise ja harjumise soodustamise vormis. Lisaks peab töötajal olema kavatsus regulaareks sportimiseks vähemalt kvartali lõikes. Ühekordseks ürituseks spordisaali üürimisele soodustus ei kohaldu.

 

Kas kaks korda ujumas käimine on regulaarsus, kui inimene ostab selleks ujula üksikpiletid?

MTA tõlgenduse kohaselt peab töötajal olema kavatsus regulaarseks sportimiseks vähemalt kvartali lõikes ning sel juhul saab hüvitada vastava üksikpiletite või tšekkide kulu maksuvabalt kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Sama käsitlus kehtib ka SPA ujula pääsmele, kui töötaja käib SPA ujulas sportimas.

 

Kuidas käsitletakse bowlingu pääsmete hüvitamist?         

MTA tõlgenduse kohaselt peab töötajal olema eesmärk tegeleda bowlingu kui spordiga ehk osaleda ka turniiridel vms. Kui bowlingut käiakse mängimas vaid meelelahutuse eesmärgil, siis ei saa pääsmete kulu töötajale maksuvabalt hüvitada. Regulaarne mängukordade arv ei pruugi iseenesest olla seega piisav bowlingu puhul.

 

Kuidas on võimalik ettevõttel maksuvabalt teha ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid?

Ettevõte võib sõlmida ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega töötajate võimalike ravikulude katmiseks või hüvitada vastavad kulud töötajatele kuludokumentide alusel, seda 100 euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta. Seejuures ei ole oluline, kas töötaja juba on kaetud riikliku ravikindlustusega või mitte. Tegu on täiendava ravikindlustuskaitsega ning vastav kindlustusandja peab omama tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Nii saab vastavalt valitud kindlustuspaketile ning limiitidele sellise ravikindlustuse abil näiteks hüvitada eraarsti visiiditasud, töötaja hambaravikulud või ka tema retseptiravimite ostud.

 

Kas ravikindlustuslepingu võib sõlmida ka töötaja, kellele ettevõte hüvitab vastava kindlustusmakse kulud?

Tööandja asemel võib ravikindlustuslepingu sõlmida ka töötaja ning kui peetakse tekkepõhist arvestust, siis saab ettevõte töötajale seda maksuvabalt hüvitada kuni 400 euro ulatuses aastas (töötaja esitatud kuludokumentide alusel).

 

Kirjuta meile pare@pare.ee, mis teemad Sulle seoses maksudega personalitöös enim huvi pakuvad, et saaksime neid edasistes postitustes käsitleda.