Kuidas läheb PAREkas – Agne Sokolov

Head sõbrad!

Teie ees on järgmine lugu sarjast “Kuidas läheb PAREkas?”

 

Sel korral on rubriigi külaliseks Jobbaticali Head of People Agne Sokolov, kes annab hea  sissevaate ühe start-up ettevõtte personalijuhi igapäeva tegemistesse. Agne toob oma väga mitmekesise töökogemuse najal välja, mille poolest elu ühes start-up’is peamiselt teistest organisatsioonidest erineb.

 

Agne, kuidas Sul täna läheb?

Jobbatical on valmis saanud uue ambitsioonika strateegia ja seetõttu võin öelda, et sees on mõnus positiivne stress ja ärevus. Oleme raha kaasamas, et siseneda uutele turgudele ja edasi arendada platvormi, mis on meie suur eelis konkurentide ees. Suures pildis tunnen, et olen seal, kuhu kuulun. Ühelt poolt on mul juht, keda hindan kõrgelt ja juhtkond, kellega on lust koostööd teha. Teisalt näen, kui hädasti ettevõtted meie teenust vajavad ja kui tänulikud on inimesed, kellel aitame ümber asuda. See tekitab sellise hea tunde, et teed igapäevaselt koos vahva tiimiga olulist tööd. Tööd on palju ja ma naudin seda.

 

Millised teemad peamiselt  Su päevi sisustavad Jobbaticalis?

Praegu tegelen peamiselt värbamisega, sest ettevõte kasvab kiiresti ja vajame uusi tiimi liikmeid nii olemasolevatesse kui uutesse riikidesse. Alustasime OKR’ide seadmise ja iganädalaste tegevuste planeerimisega. Lükkasime just käima uue iganädalase sisemise temperatuuri mõõtmise ja esimese kuu sisseelamise tagasisidestamised. Suurem projekt on kogu sisseelamise programmi uuendamine ja seda korraldame koostöös büroojuhiga. Samuti valmistan ette suuremat pühendumise uuringut, et meie inimesi veel paremini mõista. Loomulikult teeme ka ettevalmistusi jõuluperioodiks.

 

Kuidas kaugtööl rahvusvahelises tiimis ühtset meeskonnatunnet luua?

Enamik Jobbaticleridest töötab kaugtööl ja meid isegi tunnustati ettevõtte Building Remotely poolt kui ühte parimatest remote start-up’idest, kelle heaks töötada. Kui ma ütlen nüüd, et meil on kogu aeg kõik inimesed õnnelikud, siis ma valetaksin. Jobbatical on kasvufaasis, mis tähendab, et tööd on alati rohkem kui inimesi ja seisame pidevalt silmitsi teemadega, mis nõuavad  teadmisi või kogemust, mida meil kohe võtta ei ole. See tähendab, et töös on rohkelt stressi, inimesed peavad kiirelt kohanema, otsuseid vastu võtma ja lahendusi leidma. Meil on juhid, kes on eeskujuks ja päriselt hoolivad inimestest, kellega sel rindel toimetavad. Kui on raske, siis paneb juht ka õla alla ja tunnustab avalikult oma inimesi, kes sel perioodil ekstra pingutavad. “Thank you” slaidid on meie iganädalaste all-hands (ehk kõigi tiimiliikmete ühiste) koosolekute osa. Muutsime Jobbaticalis iganädalased all-hands’id positiivsemaks sellega, et pool tunnisest kohtumisest korraldab üks tiim. Lahendused on olnud erinevad. On tehtud koolitusi, mänge, videoid keerulisest immigratsiooni protsessist erinevates riikides. Oleme reedeti üldse positiivsuse lainel, et inimestel oleks hea tunne nädalavahetusse minnes. Jagame informatsiooni rohkelt ja eri kanalites, et inimestel oleks pidev ülevaade, mis, kus ja miks toimub. Kolmandaks leiame, et tööl peab fun ka olema. Meie suhtluskanal Slack kihab lemmikloomapiltidest, naljadest ja isiklikest saavutustest, samuti lisame sinna klientide tänusõnad. Kuigi töötame kaugtööl, siis on meil eraldi eelarve tiimidele, et korra kuus või kvartalis kokku saada ja midagi vahvat koos teha.

Kaugtöö toimib hästi, kui vahelduseks võimaldada inimestel ilma arvutiekraanita suhelda. Me oleme ju sotsiaalsed olevused ja üksinda pikaajaliselt kodus töötada enamikule ei sobi.

 

Kui Sul oleks võimalik tööalaselt kuldkalalt midagi soovida, mis see oleks?

Ma usun meie praegusesse tiimi ja sellepärast suure pildi pärast ei muretse. Lähiaja suurim soov on leida endale uus tiimiliige ehk värbaja. Oma tiimi kokkupanemine on väga oluline ja praegusel hetkel on inimesi keeruline leida. Sellepärast sooviksin, et leiaksin aasta alguseks sobiva uue tiimikaaslase.

 

Mis on Jobbaticalis väga hästi? Mõni praktika, millest teised võiksid kasu saada.

Saadame igal reede hommikul inimestele Weekly Check-in küsimustiku, kus saab hinnata enda meeleolu skaalal 1-5 ja siis põhjendada, miks just selline tunne on. Tagasiside edastame igal esmaspäeval tiimi juhtidele. Alustasime kuu aega tagasi ja tõden, et see töötab hästi. Inimesed on oma vastustes siirad ning see aitab tiimijuhil kiirelt mõista, mis olukord tiimis on ja kuidas erinevad teemad inimesi mõjutanud on. Meie CEO Karoli Hindriks teeb ka skip level kohtumisi erinevate tiimidega ilma tiimijuhita ja siis ka erinevate inimestega korraga. Need kohtumised toimuvad kõigile kord kvartalis ja annavad inimestele võimaluse vestelda otse CEO’ga, rääkida ideedest ja probleemidest. Inimesed hindavad neid kohtumisi väga ja Karoli naudib oma inimestega otsesuhtlust. Igal pühapäeval võtab Karoli aega selleks, et kirjutada midagi inspireerivat või jagada midagi olulist kogu ettevõttega. Need on toredad postitused ja täidavad oma eesmärki ehk innustavad esmaspäeva hommikul taas härjal sarvist haarama.

 

Ava natuke enda tausta. Sul on kogemusi pankadest ja kiirelt kasvanud start-up’idest.

Personalijuhtimisega puutusin esimest korda kokku üle 10 aasta tagasi ettevõttes Avon Eesti. Meil oli Eestis alla 30 inimese, kuid ettevõte ise tegutses 100 riigis ja kogesin seal esimest korda mastaapse organisatsiooni eeliseid ja ka keerukust. Meil oli ülemaailmne personalihaldusprogramm ja väga palju rahvusvahelisi koolitusvõimalusi. Nägin igapäevaselt klienditeeninduse tööd, mis aitas edaspidi paremini mõista selle töö olulisust, aga ka stressirohkust. Edasi töötasin Norra ja Eesti pankades ning tõden, et kõige parema pagasi sain Bigbankis töötades. Liitusin põneval ajal, kui pank oli muutuste keerises ja saime üles ehitada täpselt sellise tiimi ja protsessid, mis ennast ja töötajaid rõõmustasid. Õppisin tohutult palju ja sain oma tiimi näol head sõbrad kaasa, kellega ikka ja jälle kokku saame. Tiimiliikmed asutasid minu lahkumisel Veiniklubi, kuhu aja jooksul kutsusime juurde teisigi endisi kolleege. Pangas keerles elu protsesside ümber ja kõike oli vaja dokumenteerida ja reguleerida. Õppisin kirjutama juriidiliselt korrektseid korraldusi, millest muuseas start-up maailma suundudes koheselt loobuma pidin. Samas tegelesime palju sisekoolituste, sisekommunikatsiooni ja tööandja brändiga. See oli võimalik, sest juhtkond soosis muutuseid ja uusi ideid ning see innustas pingutama.

Pangast suundusin start-up maailma ehk Taxify’sse (nüüd Bolt) ja enda üllatuseks sain aru, et ettevõte saab edukas olla ka siis, kui seal valitseb “meeldiv kaos”. See teekond oli päris keeruline, kuid samas hiiglama põnev. Iga päev tõi uusi väljakutseid ja vahel puges hirm naha vahele, kuid see tunne läks kiirelt üle, sest mind ümbritsesid toetavad ja rõõmsameelsed inimesed, kes andsid mõista, et küll me kuidagi ikka hakkama saame. Start-up’is on võimalik väga kiirelt õppida ja areneda ning see sobib pigem inimestele, kes kohanevad kiirelt, naudivad pidevaid muutusi ja eneseületust. Kui ettevõte kasvab kiirelt ja laieneb uutesse riikidesse, siis on see nagu kihutav rong, kuhu tuleb pidevalt uusi reisijaid, mõned väsivad ja lahkuvad, kus inimesed on kõrge saavutusvajadusega, silmis ootusärevus ja neid motiveerib ära- ja koostegemise rõõm. Ma ei väida, et nii on ainult start-up’ides, lihtsalt seal on see tavapärane. Bolt’is oldud pea kahe aasta vältel oli mul võimalus kogeda organisatsiooni kasvu 400-1500 inimeseni ja lainemist 15-sse uute riiki. Sellise kogemuse üle olen tänulik ja uhke, sest käigupealt omandasin tohutu palju teadmisi nii eri riikide juriidilise poole kui ka organisatsiooni sisemise kultuuri ja protsesside muutumise kohta. Tagantjärele on aega olnud analüüsida ja mõningaid “ämbreid” suudan nüüd paremini ette näha või edaspidi vältida.

Seejärel töötasin digimeediagentuuris Nobel Digital ja sain tegeleda südamelähedaste  teemadega. Viisin läbi töötajakogemuse strateegia töötubasid ja tegelesime juhtide arendamisega. Tänu väga heale koostööle juhiga sündis palju huvitavaid mõtteid ja muudatuste elluviimine kulges sujuvamalt, kui lootsime. Meil tekkis Nobelis tore seltskond, kellega asutasime umbes aasta eest ettevõtte Memora ja saan ka ise kätt ettevõtte asutajana proovida. Kerge ei ole, kuid siiani usume, et ühel hetkel hakkame kasvama ja laienema.Tegelikult on iga organisatsioon, sektor ja juhid mulle midagi uut õpetanud ning tänu sellele mõistan erinevaid olukordi mitmekülgsemalt. See võimaldab jääda rahulikuks ning näha rohkem suurt pilti. Kui lahendaksin iga teemat nii, nagu eelneval korral, siis on ämbrisse astuda lihtne. Minu jaoks on taustsüsteem inimeste, ülesannete ja ettevõtte olukorra näol alati erinev. Kui rääkida veel erinevustest start-up ja tavaettevõtte vahel, siis ehk kõige suurem vahe on selles, et esimeses pakutakse ettevõtte optsioone, mis teevad igaühest ettevõtte omaniku. Lisaks võimaldatakse inimestel millegi uue loomisel kaasa lüüa, pidevalt areneda ja oma vigadest õppida. Kuna start-up’is on pingeline töögraafik, siis toimub ka rohkem ühiseid ettevõtmisi, et kompenseerida pikki tööpäevi. Enamasti on kokku saanud ka nooremapoolsed inimesed, kes naudivad sellist elu.

 

Kuidas töökohavahetused Sinuni on jõudnud? Kas pigem need on olnud juhused või teadlikud valikud?

Tahaksin öelda, et teadlikud valikud, sest kipun pigem palju ette planeerima ja oma elu korraldama. See on aidanud teha ja saavutada asju, mida päriselt tahan. Enda soovide ja seatud eesmärkide täitmiseks pingutan kõvasti ja usun, et ainult nii jõuangi nende täitmiseni. Aga olen ka seda meelt, et juhus, õnn ja õigel ajal õiges kohas olemine mängib samuti suurt rolli.

 

Mida pead personalijuhtimises kõige olulisemaks? Kuhu personalijuht peaks täna oma tähelepanu suunama?

Mulle meeldivad inimesed kui isiksused kõigi oma huvitavate külgedega. Inimeste mõistmine on üks olulisemaid teemasid, sest meil kõigil on oma pagas. Seetõttu arvan, et personalijuhi suurim väljakutse on juhtide arendamine ja sellise õhkkonna loomine, kus inimestel on hea olla ja nad tahavad anda endast parima. Inimeste juhtimine ei ole lihtne ja kui mõned asjad ei tule loomulikult, siis on vaja neid juurde õppida ja harjutada. Siinkohal saab personalijuht toetada, suunata või koolitada. Õhkkonna loomine sõltub sellest, kui vabad käed personalijuhile antakse.

 

Kuidas Sa kirjeldaksid juhtimist ja juhi rolli start-up maailmas?

Start-up’ides on palju noori hakkajaid juhte, kellel puudub eelnev juhtimiskogemus. See on omamoodi vahva olukord, kus kõike õpitakse koos, vallutatakse maailma ja samal ajal õpitakse üksteisega vestlema ja tagasisidet andma. Kasvavas start-up’is on juhtidel suure tõenäosusega lisaks samad ülesanded kui tiimilgi, sest tööd on alati rohkem kui inimesi. Ühest küljest on nii kergem, sest tiim rabeleb koos juhiga ja tuntakse õlg õla kõrval tunnet. Teisalt on juhil vaja lisaks lahendada juhtimisega seotud ülesandeid ja ta kuulub ka juhtide tiimi. Üldiselt tundub mulle, et läbipõlemise oht start-up’is on kõrgem kui mujal sektorites, sest kokku on tulnud inimesed, kes usuvad ühisesse missiooni ja annavad endast igapäevaselt kõik, et ilusaid kasvavaid käibenumbreid näha. Juhtide ülesanne on märgata, et inimene puhkaks ka vahepeal ja ennast katki ei töötaks. Alati see ei õnnestu ja kiirelt kasvavates ettevõtetes võibki nii juhtuda, et inimesi vahetub rohkem.

 

Kuidas Sa enda vaba aega sisustad?

Veedan oma vaba aega pereringis. Teismelistega igav ei hakka ja lisaks on meil kaks labradorist rõõmupalli. Mulle meeldib abikaasaga pikki jalutuskäike teha, see on kahekesi kvaliteetaeg. Teen veidi sporti ka ja jooksuringid aitavad vormis olla ning mõtteid seada või siis pea just tühjaks saada.  Lisaks loen hea meelega ja kuulan podcaste. Lugemise sõltuvus on tekkinud tänu abikaasale 15 aastat tagasi ja lähen päris närviliseks, kui ei leia aega lugeda.

 

Agne Sokoloviga vestles PARE juhatuse liige ja kommunikatsiooni töörühma eestvedaja Kristel Maran