Kuidas läheb PAREkas – Marelle Pihlak
Kui teha viktoriin, mille teemaks on „Südamega HR multitalent“, siis sisaldaks see selliseid küsimusi nagu, kes on juba üle viieteistkümne aasta olnud PAREga seotud personalijuht, kes suudab meisterlikult juhtida lennuliiklusega seotud kriisikommunikatsiooni ja kes teab, kuidas panna Eesti ühe populaarseima mugavustoitu pakkuva ettevõtte pea kahesaja töötaja silmad särama? Õige vastus on Marelle Pihlak.
Marelle juhib Eesti ühe suurima mugavustoidutootja Saarioinen Eesti OÜ personalitööd ja hoolitseb selle eest, et sadade eestlaste toidulauale jõuaksid tervislikud ning maitsvad Mamma tooted. Varasemalt on ta juhtinud Lennuameti ning Põllumajandusameti personali ja kommunikatsiooni ning teinud personalitööd OÜ-s Krimelte ja Smead Eesti AS-is. Tänane valdkond on ilmselt üks väljakutseterikkamaid, sest tööjõupõud pitsitab üha valusamalt.
Sellest, milliste väljakutsetega Marelle täna silmitsi seisab ja milliseid mõtteid valdkonna arendamise teemal mõlgutab vestlesid PARE kommunikatsiooni töörühma liikmed Merilin Schults ja Kadri Kiigema. Samuti saad intervjuust teada, mis on Marelle enda lemmik Mamma toit ja kui heal personalijuhil oleks retsept, siis mida see sisaldaks ja kuidas seda valmistama peaks.
Marelle oskab hinnata võimalust ja vabadust otsustada ise, kuidas eesmärkideni jõuda. Foto: erakogu.
Kuidas Sul läheb, Marelle?
Vahel tahaks öelda rahulikult, kuid möödunud aasta pakkus mitmeid väljakutseid ning vaadates tööturgu laiemalt tundub, et suuremad väljakutsed on veel ees ootamas. Piltlikult öeldes olen viimasel aastal mitmeid kordi tundnud, et ületan 90 alas kiirust. Samas annab tegevusvaldkond jõudu ja pakub endiselt pinget – kuidas edasi, kuidas paremini ja kaugemale. Meeskonnaga koos kasvamine, uued kogemused ja arenemisvõimalused motiveerivad.
Sinu töölauda ehib lisaks arvutile ka kolleegide kingitud uhke punarind, et Su päevi värvikamaks muuta. Mis projektid Sul täna silmad särama panevad ja lisaks leevikesele päevadesse rõõmu toovad?
Aasta alguse peamiseks projektiks, millega alustasime juba möödunud aasta lõpus, on personali- ja palgaarvestusprogrammi vahetus ning rakendamine. Samuti palgaarvestuse toomine ettevõttesse kohapeale (vahepealsel perioodil ostsime palgaarvestust teenusena). Lisaks uuendasime juhtkonnaga järgnevaks perioodiks meie strateegiat. Oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid ja mõelnud ellu viia erinevaid projekte. Üheks suuremaks teeviidaks sellel aastal on meie esma ja kesktasandi juhtide arendamine. Selle planeerimistegevustega alustame juba täna.
Sa oled juba õige staažikas PAREkas, täpsemini selle meililisti liige juba aastast 2006 ja ametlik liige alates 2015. aastast. Mis on selle ajaga Sinu arvates muutunud ja millist väärtust PARE kogukonda kuulumine on Sulle andnud?
Viieteistkümne aastaga on muutused olnud märkimisväärsed nii tööelus kui ühiskonnas laiemalt. Alustades sellest, et täna on meil mitmeid ametikohti, mida 15 aastat tagasi ei eksisteerinudki. Lõpetades kaugtöö ja hübriidmeeskondadega. Ootused tööle on muutunud, aina olulisemaks on muutumas töö mõttekus ja aja mõiste, tasu ei ole paljudel juhtudel enam peamine tegur.
PARE on personalivaldkonna katusorganisatsioon, kuhu kuulumine on minu hinnangul meie valdkonnas tegutsejale auasi. Mulle väga meeldib, et viimastel aastatel on PARE avalikkuses oma nägu ja arvamust enam avaldamas. PAREsse kuulumine on andnud mulle võimaluse kohata ja kokku saada erinevate inimestega, kellelt õppida ja kellele ise vajadusel toeks olla. See on toetav HR kogukond, kes on teineteisele olemas, olgu Sul vaja julgustust, head kogemust, uuenenud regulatsioonide selgitusi või lihtsalt arutelu.
Kas ja kuidas Sa ise PARE tegemistesse oled panustanud?
Osalen PARE tegemistes nii palju kui võimalik – nii infopäevadel, koolitustel kui konverentsil. Nii saab parima valdkondliku info ja vahetu kontakti kolleegidega. Lisaks löön mitmendat aastat kaasa PARE kommunikatsiooni töörühmas.
Sa oled töötanud nii eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris. Mida neist kogemusest oled kaasa võtnud ja õppinud?
Olen juhindunud põhimõttest, et erinevad kogemused on parimad õpetajad, kui vaid tahta märgata ja kogeda. Mul on tõsiselt vedanud, et olen saanud erinevates organisatsioonides teha nii personali- kui ka kommunikatsioonitööd. Need kaks valdkonda on omavahel tugevasti põimunud ja täiendavad teineteist suurepäraselt. Personalitööd olen teinud üle viieteistkümne aasta ja pean seda siiani üheks ägedaimaks valdkonnaks. Avalikus sektoris olen lisaks personalitööle saanud seitsme aasta jooksul õppida tundma ka kommunikatsiooni valdkonda ja selle telgitaguseid. Kõige enam on õpetanud juhtum, kus loetud tundidega, õigemini minutitega, tuli ohjata suhtlust meediaga, teha kokkuleppeid info avaldamise ajatamiseks ja pressikonverentsi korraldamiseks. Suurepärane kriisijuhtimise kogemus, kus kogetut olen saanud kasutada ka edaspidi.
Avaliku sektori kuvand on vahel negatiivne. Eelkõige, et koormus on väike ja ametnikke (liiga) palju. Kindlasti on ka selliseid näiteid, kuid minu kogemus nendes organisatsioonides, kus olen saanud panustada, on olnud vastupidine. Inimesed olid vaieldamatult oma ala eksperdid, tihti riigi tasandil ainsad, suure missioonitundega inimesed, kelle tööpäevad olid sageli enam kui kaheksatunnised.
Avalikust sektorist igatsen digitaalset asjaajamist, olgu selleks dokumendihaldus ja arhiveerimine või puhkuste, koolituste, lähetuste ja varade haldamise portaal (riigitootaja.ee).
Olen kaasa võtnud mõtte, et suurim väärtus on püstitatud eesmärkideni viiv teekond ise planeerida ehk otsustus- ja vastutusvabaduse olemasolu. Õnneks enamus juhte on ühisel teekonnal seda mõtet toetanud ja sellele kaasa aidanud.
Oled lõpetanud Tallinna Ülikoolis andragoogika bakalaureuse ja organisatsioonikäitumise magistriõpingud. Mil moel on andragoogika Sinu käekirja personalijuhina kujundanud?
Andragoogika õpingud on kujundanud enesejuhtimise ja -analüüsioskuse, mida pean olulisimaks. Lisaks õppisin hindama oma sisemisi ressursse, ajajuhtimise ja meeskonnas koos tegutsemise ja õppimise oskust. Sai selgeks, et sisemise soovi ja tahtega on kõik võimalik. Nimelt on mu pojad sündinud õpingute ajal. Kui bakalaureuse ajal olin seetõttu aasta õppepausil, siis magistriõpingud läbisin pausita.
Räägime Mammast ka. Teie pannkoogid ja paljud teised road viivad lausa keele alla! Mis on Sinu enda lemmik Mamma toode ja miks just see?
Mul ei ole ühte lemmiktoodet, neid on mitmeid. Kui midagi eraldi välja tuua, siis vast Caesari salat, puder riisiga ja juustupannkoogid. Viimased on eriti maitsvad kui serveerida neid koos kalamarjaga.
Mamma missiooniks on pakkuda puhtast toorainest südamega valmistatud mugavustoitu, seega on kõik meie tooted maitsvad ja head. Pealegi valmivad Mamma tooted suuresti käsitööna.
Mamma personalitiimi kuulub lisaks Marellele ka Katre, kellega koos hoolitsetakse selle eest, et kõigi mammakate silmad säraks ja tervis pakataks. Foto: erakogu.
Saarioinen Eesti OÜ valmistoidutehas rajati Eestisse 2009. aastal, et tuua turule Mamma nimeline valmistoitude sari, ent Mamma ajajoon algab juba 1941. aastal. Kuidas 81-aastasel ettevõttel täna läheb? Kas olete oma visiooni olla eelistatuim ja armastatuim mugavustoidu pakkuja Baltikumis juba saavutanud?
Oleme küll Soome ettevõtte tütarettevõte, kuid igapäevastes otsustes ja tegemistes oleme iseseisvad ehk kontserni üldine poliitika meile ei rakendu. Soomes on Saarioinen OY oma valdkonnas turuosalt kolmas. Eestis oleme kindlasti üks suuremaid mugavustoidu tootjaid, kus konkurentsi pakuvad jaekettide oma köögid. Oleme oma visiooni poole liikumas ja panustame kogu organisatsiooniga, et olla armastatuim mugavustoidu pakkuja.
Kas eestlaste armastus valmistoidu vastu on aastatega kasvanud või enam-vähem sama püsinud?
Ma kasutaksin valmistoidu asemel mõistet mugavustoit. Valmistoit seostub ebatervislikkusega, kuid me kasutame oma toodetes maksimaalselt värsket ja puhast toorainet. Enamuses meie toodetes ei ole e-aineid.
Maailmas mugavustoidu osakaal üha suureneb, nii ka meil Eestis. Euroopas on üheks suurimaks turuks Ühendkuningriik, kust paljud trendid alguse saavad. Inimesed hindavad üha enam aega – aega lähedastega koos olemiseks, sportimiseks või mõneks muuks vabaaja tegevuseks, elutempo on palju kiiremaks muutunud.
Annate tööd ligi 180 inimesele. Mis on kõige suuremad väljakutsed tootmisettevõtte töötajate värbamisel? Mis aitaks tööjõukriisi teie ettevõttes leevendada?
Üldise elatustaseme tõusuga ei ole osad tööd enam piisavalt „seksikad“. Näiteks kui Põhjamaades on tootmises töötamine au sees, siis Eestis see üldjuhul nii ei ole. Kui lisada võrrandisse demograafiline olukord, mis muutub aina kriitilisemaks, siis tööealist elanikkonda jääb tööturul aina vähemaks ja kellast-kellani kohapealse töö soovijaid samuti. Tootmises liinitööd aga muud moodi teha ei saa kui teatud arvu meeskonnaliikmetega. Meil ja paljudes teisteski ettevõtetes, aitab tööjõukriisi leevendada välistööjõu kaasamine – teeme seda juba ka täna. Loomulikult kui meil oleks kohapealset tööjõudu, võtaksime kõik vastu. Meil on täna tootmises pakkuda tööd 15-20 inimesele. Reaalsus on aga teine. Rääkides teiste personalijuhtidega hakkab (lähi)tulevikus tööjõukriis pidurdama ettevõtete kasvu ja arengut.
Milliste probleemidega te välistööjõudu värvates silmitsi olete seisnud või seismas? Kes ja kuidas neid probleeme peaks lahendama?
Tänane välistööjõu värbamine, pean silmas eelkõige lihttöödele, on üsna väljakutseid pakkuv. Näiteks toiduainetööstused klassifitseeruvad hooajalisuse mõiste alla ehk sellisel juhul ei rakendu minimaalse töötasu nõuet (ligi 1500 eurot). See ei oleks teisiti mõeldavgi, sest üldjuhul ettevõtete palgatase ei ole nõutud miinimumiga võrreldav. Hooajaliselt saabunud töötaja saab Eestis viibida aasta või vähem. Kui aga arvestada, et väljaõpe kestab 3 – 4 kuud, siis töö selgeks saamisel tuleb üsna pea lahkuda. Oskuste järjepidevus ei ole tagatud. Jah, vastukaaluks saab öelda, et tuleks mõelda automatiseerimisele, kuid teatud sektorites peaksid mahud investeeringu(te) tegemiseks olema kordades suuremad. Meie ja lähipiirkondade turud aga ei taga vajalikku mahtu.
Olukorda aitaks lahendada välistööjõu reeglite ülevaatamine – töötamise aja pikendamine. Selge on, et reeglid peavad olema, kuid arvestades kohaliku tööjõu vähenemist lähikümnenditel, tuleb meil kohaliku ettevõtluse säilitamiseks olla välistööjõu kaasamisel paindlikumad. Olen ootusrikas PARE Tööelu Manifesti 22 idee ja valitsuses toimuva arutelu osas.
Kui palju COVIDi olukord on teie tööelu ja -korraldust mõjutanud? Tootmisettevõtet on ju teatavasti väga keeruline kaugtööle suunata, sest pannkooke sellistes kogustes koduköögis ju ei küpseta…
Avalikkuses ja meedias on pandeemia algusest palju räägitud kodukontoritest. Kui paljud ametikohad aga võimaldavad kodus töötamist? Suurele enamusele töötleva tööstuse ja teeninduse sektori ametikohtadele ei saa või ei ole otstarbekas kodukontorit kohaldada. Samas tuleb aga kodus töötamise infovoos kõiki neid inimesi motiveerida…
Oleme Mammas hinnanud üle töökeskkonna riskid ja võtnud kasutusele ennetavad meetmed, et töötajaid kaitsta. Näiteks 2021. aastal teostasime märtsist maini kolm korda nädalas kiirtestimisi. See andis töötajatele vajaliku kindlustunde. Tänasel päeval üldist testimist me enam ei tee, küll aga soovi korral saab töökohal testida ja vajadusel testid ka koju kaasa võtta.
Kas olete oma töötajaid pandeemia ajal teistmoodi motiveerima hakanud ja nende vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pööranud?
Otsustasime juhtrühmaga, et kuigi arvutiga tööd tegevad ametikohad suuname pandeemia kõrgajal ajal kodukontoritesse, siis tegevjuht, tootmisjuht, kvaliteedijuht ja personalijuht on kontoris kohapeal. Selleks, et olla toeks neile, kes töö iseloomust tulenevalt kodus tööd teha ei saa.
Milline on Sinu arvates personalitöö tulevik kui mõelda näiteks digiarengutele, järjest suuremale iseseisva otsustuspädevuse võimaldamisele või rahvastiku üldisele vananemisele?
Nii nagu oleme ühiskonnana digitaliseerinud, juhtub see ka personalitöös. Ma hindan väga isiklikku kontakti inimestega, kuid arvan, et tulevikus jääb seda aina vähemaks. Juba täna toimuvad paljud töövestlused ja kokkusaamised füüsiliselt kohtumata, terekätt andmata.
Kõiki töid ei saa automatiseerida. Kui tahame, et meie ettevõtted ja seeläbi kohalikud tööandjad säiliksid, tuleb rahvastiku vananemise olukorras üle vaadata välistööjõu lubamise mehhanismid.
Kas Sul on Eestis või rahvusvaheliselt juhtimise valdkonnas ka eeskujusid, kelle tegemisi huviga jälgid?
Mulle meeldib Kai Realo eluterve maailmavaade, mida ta suurepäraselt tööandjate keskliidu volikogu esinaisena avalikult kannab.
Lisaks kõnetavad mind Patrick Lencioni raamatu „Ideaalne meeskonnamängija“ kolm voorust: tarkus (nii professionaalne kui elutarkus), isukus (tahe) ja isetus. Meil Mammas on tore traditsioon – kõik uued meeskonnamängijad alates spetsialistide tasemest saavad kingituseks selle raamatu.
Kas rahvusvahelise ettevõtte juhtimine eristub Sinu arvates millegagi eestlaste juhtimisstiilist või -kultuurist?
Oma kogemustele tuginedes tõden, et rahvusvahelise ja kohalikku päritolu kapitaliga ettevõtte juhtimisstiilid sageli erinevad. Näiteks Eesti ettevõtte omanikud mikromanageerivad enam kui rahvusvahelistes ettevõtete tegevjuhid. See aga piirab meeskonna initsiatiivi ja teotahet.
Kui küsiksime Sinu kolleegidelt “Milline juht Marelle on, mis ta eriliseks muudab?”, siis mis Sa arvad, et nad vastaksid?
Pean üheks oluliseks põhimõtteks sisemist õiglust, seda kõigis personalitöö osades – mis on lubatud ühele, peab olema lubatud ka kõigile teistele. Erandite maailmas on kõigil keeruline toimetada, palju on segast ja arusaamatut.
Just mõni päev tagasi sain oma meeskonna liikmelt tunnustava tagasiside, et olen tema hinnangul alati nõu ja jõuga abiks, rõõmustan ja kurvastan koos oma meeskonnaga ning teen kõik endast oleneva, et mammakatel oleks hea töötada.
Kui oleksid meisterkokk (mida Sa kindlasti oledki!), siis millised koostisosad kuuluksid Sinu “Heaks personalijuhiks olemise” retsepti? Ja milline on valmistamisõpetus?
Eespool olen välja toonud mitmed põhimõtted, mida ise järgin ja mida ootan teistelt ehk retsepti kuuluksid: kuhjaga eripalgelisi kogemusi, sahmakas sisemist õiglust, ports pealehakkamist. Maitseks õrnalt õppimisvõimet ja viimase lihvi maitsebuketis annab enesejuhtimisoskus. Segu tuleks õrnalt segada ühtlaseks tarkuse, isukuse ja isetusega.
Millega oma tööpingeid maandad ja kuidas oma vaimset tervist hoiad?
Tänu ühele endisele kolleegile avastasin käsitöökaartide meisterdamise, kuhu ma ennast “kaotasin”. Lisaks aitab pingeid maandada rahvatants.
Marelle on kirglik rahvatantsija ja kahe toreda poja ema (fotol noorema pojaga). Foto: erakogu.
Kelle tegemiste kohta soovid sarjas „Kuidas läheb PAREkas“ järgmisena kuulda?
Sooviksin kuulda näiteks Karin Kivarist, kes on töötanud nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, Elronis ning nüüd Rahandusministeeriumis. Samuti võiks mõni meessoost kolleeg ennast avada.
