Maksudest personalitöös: Eesti äriühingu mitteresidendist töötaja maksuteemad
Sarja kolmandas artiklis tutvustame välismaalaste (täpsemalt mitteresidentide) töölevõtmisega seotud maksuteemasid. Juba täna on välistööjõu värbamine paljude ettevõtete jaoks vältimatu. Seda seetõttu, et teatud sektorites töötamine ei ole eestlastele enam atraktiivne või sobiva kvalifikatsiooniga tööjõudu lihtsalt pole. Ka hiljuti avaldatud PARE Tööelu Manifest toob välja mitmeid ettepanekuid, kuidas välistööjõu värbamist lihtsustada ja toetada.
- aasta sügisel töötas Eestis 19 242 lühiajalise tööloaga välismaalast. Lisaks elab Eestis 9000 välismaalast, kellele on antud pikaajaline elamisluba töötamise eesmärgil. Kui Eesti äriühing sõlmib lepingu mitteresidendist füüsilise isikuga, siis tuleb tema palga või tasu maksustamisel arvestada mitmete nüanssidega. PARE liikme, raamatupidamisteenuse büroo IMG Numeri spetsialistid selgitavad, mida seejuures silmas pidada.
Teeme esmalt selgeks, kes on mitteresident
Mitteresidendi puhul on tegu füüsilise isikuga, kes Eesti tulumaksuseaduse ning ka maksulepingu reeglite kohaselt (kui Eestil on mitteresidendi koduriigiga sõlmitud kehtiv maksuleping) ei ole Eesti maksuresident. Kui mitteresident muutub Eestisse tööle tulles maksuresidendiks, siis peab ta sellest teavitama Maksu- ja Tolliametit, kasutades avalduse vormi R.
Mitteresidendist töötaja välisriigis
Esiteks tuleb selgitada, kus mitteresidendist töötaja oma töökohustusi täitma hakkab. Kui see hakkab toimuma töötaja koduriigis või mujal väljaspool Eestit, siis Eesti maksureeglite kohaselt ei loeta vastavat palgatulu mitteresidendi Eestis maksustamisele kuuluvaks tuluks ning sellelt ei tasuta Eestis ka sotsiaalkindlustusmakse. Sellisel juhul ei pea Eesti äriühing seda palgatulu deklareerima Maksu- ja Tolliametile oma igakuisel TSD vormil. Samuti ei teki mitteresidendil selle tulu osas deklareerimiskohustust Eestis.
Seevastu võib tekkida sel puhul palgamaksude tasumise kohustus Eesti äriühingul välisriigis, kui selle välisriigi maksureeglite kohaselt ei saa vastav mitteresidendist töötaja täita kõiki oma sealseid maksukohustusi füüsilise isikuna. See võib Eesti äriühingule kaasa tuua ka kohustuse registreerida end välisriigis mitteresidendist tööandjana või teatud juhul püsiva tegevuskohana (mis toob kaasa ka välisriigi ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu teemad). Seetõttu tuleks võimalike maksukohustuste täitmise osas eelnevalt konsulteerida ka mõne vastava välisriigi maksunõustajaga.
Töölähetuste päevarahade maksmisel tuleb silmas pidada, et kui mitteresidendi töö tegemise asukoht on välisriigis ning töötaja saadetakse sealt välislähetusse, siis tuleb maksuvabade päevarahade maksmisel lähtuda vastavas välisriigis kehtivatest piirmääradest.
Mitteresidendist töötaja Eestis
Kui mitteresidendist töötaja tuleb tööle Eestisse, siis üldjuhul kuulub Eesti äriühingu poolt makstav palgatulu maksustamisele Eesti tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksudega ning deklareerimisele vormi TSD lisal 2. Erandina ei tule Eestis tema palgalt maksta sotsiaalkindlustusmakse siis, kui töötajale on Eestis töötamise ajaks väljastatud tema koduriigi (EL-i või EMP-i liikmesriigi) sotsiaalkindlustusameti poolt tõend A1.
Samuti tuleb selline töötaja enne tööle asumist registreerida Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Üldjuhul peab mitteresident selleks taotlema Eesti isikukoodi, mida saab teha Eestis mõne maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses. Kui mitteresident töötab Eestis lühiajaliselt kuni viis päeva, siis võib isikukoodi asemel taotleda tööandja Maksu- ja Tolliametilt oma töötajale mitteresidendi koodi, esitades selleks vastava taotluse.
Mitteresidendist töötaja tuleb enne tööle asumist registreerida Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Foto: Pexels.
Kui mitteresident on pärit Euroopa Liidu (EL) või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigist, siis alates 2022. a. on tal teatud tingimustel võimalik sarnaselt Eesti residendile kasutada jooksvalt igakuist maksuvaba tulu (näiteks kuni 500 eurot kuus, kui igakuine maksustatav tulu ei ületa 1 200 eurot). Kehtiva korra kohaselt kaob maksuvaba tulu kasutamise õigus siis, kui igakuine maksustatav tulu on vähemalt 2 100 eurot.
Maksuvaba tulu kasutada sooviv mitteresident peab esitama väljamakset tegevale Eesti äriühingule ühekordse vabas vormis avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks, mida ta võib hiljem ka muuta ja tühistada. Lisaks tuleb tal esitada Eestisse oma koduriigi maksuhalduri poolt kinnitatud kehtiv residentsustõend (mis üldjuhul kehtib 12 kuud selle väljastamisest), mis tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti andmebaasi enne Eesti äriühingu poolt vastava palgatulu deklareerimist vormi TSD lisal 2.
Eesti äriühing saab mitteresidendi residentsustõendi kehtivust kontrollida MTA kodulehel oleva mitteresidentsuse päringu abil.
Kolmandatest riikidest (näiteks Ühendkuningriik, USA, Ukraina, Venemaa) pärit mitteresidentidel puudub Eestis maksuvaba tulu kasutamise õigus ning nende palgatulust saab maksustatavast tulust maha arvata ainult töötuskindlustumakse.
Mitteresidendi palgatulust ei peeta kinni kogumispensioni makset, sest selle makse kohustatud isikuteks on ainult vähemalt 18-aastased Eesti maksuresidendid.
Kui mitteresidendil ei ole vaja oma maksustamisperioodi tulult Eestis täiendavalt tulumaksu maksta ning ta ei soovi teha ka muid lubatud mahaarvamisi oma Eesti maksustatavast tulust (mida saavad teha ainult EL-i või EMP-i liikmesriigist pärit mitteresidendid), siis ei pea mitteresident Eestis järgmise aasta 30. aprilliks füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitama. See kehtib ka juhul, kui füüsilise isiku aastatulu ei ületanud aastast maksuvaba tulu määra.
Mitteresidendi lühiajaline teenus Eestis
Eesti äriühing ei maksustata tulumaksuga eraviisilise kutsetegevuse käigus teenust osutavale mitteresidendile makstud tasu, kui selline teenuse osutamine ei kujuta endast Eestis püsivat tegevuskohta vastava maksulepingu mõistes. Näiteks kui Rootsi juhtimiskonsultant tuleb ühekordse projektina nädalaks loengut pidama Eesti ettevõttesse ja kui Eesti äriühing maksab talle töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasu, siis ei ole Eesti-Rootsi maksulepingu alusel Eestil õigust sellist tasu tulumaksuga maksustada. Üldjuhul peaks Maksu- ja Tolliametile siis esitama Rootsi maksuresidentsuse tõendi, mis kinnitab juhtimiskonsultandi Rootsi maksuresidentsust ja lubab rakendada maksulepingu soodussätteid.
Selleks, et vastavalt tasult ei peaks maksma Eestis sotsiaalkindlustusmakse, tuleb Rootsi konsultandil esitada Eesti äriühingule ka Rootsi sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõend A1.
Välismaine renditööjõu vahendaja
Kui Eesti kasutajaettevõtjal on leping välismaise renditööjõu vahendajaga, kes saadab Eestisse tööle enda palgatud mitteresidendist renditöötajaid, siis tekib neile makstavalt palgalt Eesti tööjõumaksude tasumise kohustus välismaisel renditööjõu vahendajal. Seetõttu peab välismaine renditööjõu vahendaja registreerima end eelnevalt Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana ja kandma oma renditöötajad ka töötajate registrisse. Kui vahendaja kavatseb tööjõurendi teenust hakata Eestis pakkuma püsivalt, siis peab ta registreerima Eestis püsiva tegevuskoha, kui ta pole selleks veel registreerinud äriregistris oma Eesti filiaali.
Nii tekib välismaisel renditööjõu vahendajal Eestis kohustus tasuda renditöötajate palgatulult tulu- ja sotsiaalkindlustusmakse ning esitada vormi TSD lisa 2. Ka selllise tulu suhtes kohaldatakse eelpool kirjeldatud Eestis töötava mitteresidendi palgatulu maksureegleid.
Sarja toimetaja on PARE kommunikatsiooni töörühma liige Kadri Kiigema.
