Ainult 4,65% tööandjaid kasutab võimalust maksuvabalt oma töötajate tervist toetada
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tööelu manifesti üks oluline ettepanek on tõsta spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksu vabastuse piirmäära. Uurides, kuidas vabastust siiani kasutatud on, selgus, et hoopis rohkem tuleks tegeleda teavitustööga, sest tööandjaid, kes spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksu vabastust kasutavad, on kurvaks tegevalt vähe.
PARE on personalijuhtide ja -töötajate kogukond, mis tegeleb inimeste juhtimise kvaliteedi parandamise ja tööelu arendamisega. Tänavu jaanuaris tuli PARE välja manifestiga, kus on 22 ideed, mille abil Eesti tööelu edendada. Nagu mainitud, on üks ideedest ka spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksu vabastuse piirmäära tõstmine, ent selgub, et sootuks olulisem on mõelda kulutuste loetelu vabamaks muutmise peale.
Eurora personalijuht, PARE juhatuse liige ja tööelu töörühma eestvedaja Estel Pukk kommenteeris, et ettevõtjatel ja tööandjatel tuleb tõsta inimeste hea tervise tagamine kulurealt investeeringute reale. „Praegust 50-aastast töötajat on vaja vähemalt 25 aastat tööjõuturul hoida, sest nooremaid inimesi kuskilt võtta ei ole. Sündimata jäänud lapsed ei ole kasvanud suureks ega ole sisenemas tööjõuturule. Seda hoogsat langustrendi me mõjutada ei saa. Küll aga on tööandjal mõistlik investeerida 100 eurot kvartalis maksuvabalt selleks, et suunata töötajaid terviseteadlikult käituma,“ selgitas Pukk.
Vanalinna Ehituse personalijuht ja PARE tööelu töörühma liige Aet Urvast ütles, et tervisekulude nimekiri peaks olema vaba, et iga tööandja saaks ise otsustada, milline tervist toetav lahendus oleks töö iseloomu arvestades töötajale sobivaim. „Kehtiv nimekiri toetab pigem nooremaealiste ning kontoritöötajate tervise edendamist. Kuid meie töötajaskond on kordades laiem, kes praegu kahetsusväärselt sellest võimalusest kõrvale jäävad. Leian, et tööandjatel on küllaltki head hoovad töötajate tervisekäitumise parandamiseks ning äärmiselt kahju, kui jätame need võimalused täna kasutamata.“
Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna talitusejuhataja Tiina Normaku sõnul nähtub deklareeritud andmetest, et 2021. aastal tegi 4,65% kõigist tööandjatest ehk 3830 isikut (sh äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigi- ja omavalitsusasutused) oma töötajate tervise edendamiseks maksuvabasid kulutusi. Kulutusi tehti umbes 18% ehk 119 000 töötaja kohta (sh töölepingulised töötajad, avalikud teenistujad).
Normaku sõnul on rõõmustav see, et töötajate arv on aastate lõikes kasvanud, samas tööandjate arv on vähenenud. Selle põhjal võib eeldada, et kulutusi teevad ja maksuvabastust kasutavad suuremad tööandjad, kellel on selleks võimalus.
Tööandja saab maksuvabalt kulutusi teha 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. 2021. aastal kasutas ainult 0,21% kõigist tööandjatest ehk 175 isikut maksuvabastust maksimaalsest piirmäära summas.
Maksuvabade kulutuste loetelu on tulumaksuseadusega ette antud. Maksuvabalt saab tasuda töötaja avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.
Seadus ei anna maksuvabastust näiteks töötaja spordivarustusele või töötaja tervise turgutamisele spaas.
Praegu on tervise- ja spordikulude nimekiri suletud, mistõttu võiks mõelda kulutuste loetelu vabamaks muutmise peale, et töötajad (inimesed) saaksid vabamalt sporti harrastada ja tööandjad spordi harrastamist maksuvabalt kompenseerida just inimese töö eripärast tulenevalt. Selle ettepaneku on teinud ka PARE oma manifestis.
