Ajateenistuses omandatud oskused tööturul

Mis teeb ajateenistuskogemuse tööturul sedavõrd väärtuslikuks?

Ajateenistuses arenevad mitmed tööturul väärtuslikud ja väärtustatud oskused, mida tasub tööotsijate värbamisel julgelt silmas pidada.

 Ajateenistuses omandatakse terve hulk väärtuslikke oskusi ja kogemusi, mis kanduvad üle ka tööturule. Üha rohkem tööandjaid hindavad ajateenistust kui väärtuslikku 8–11-kuulist koolitusprogrammi, millest väljuvad tugeva meeskonnatööoskuse, distsipliini ja vastutusvõimega reservväelased. Viimast kinnitavad ka palgauuringud, kust eraldub üldise trendina seos, mille põhjal on ajateenistuse läbinute puhul leibkonna keskmine sissetulek suurem kui seda mitteläbinute hulgas. Näiteks teenivad 30-aastased ajateenistuse kogemusega töötavad mehed aastas 912 eurot rohkem kui sama vanad ajateenistuskogemuseta mehed. Seega on ajateenistuse läbinud reservväelane oluline tugisammas nii Eesti kaitsmisel kui ka väärtuslik inimvara tööturul.

Millised on peamised ajateenistuses arendatavad oskused, mida tööotsija puhul märgata?

Meeskonnatöö

Kaitseväe ülesehitus on oma struktuurilt meeskonnakeskne – alates lahingpaarist, jaost, rühmast ning lõpetades brigaadi ja diviisiga. See tähendab, et igal meeskonnal ja indiviidil on organisatsioonis väga kindel roll ja vastutus. Seetõttu õpitakse ajateenistuses koos töötama juba esimesest päevast ning teenistuse lõpuks saavutatakse väga hästi kokku töötanud meeskond, mis suudab ja oskab täita eriilmelisi ülesandeid ning tulla toime erinevate väljakutsetega. Seeläbi arendab ajateenistus eduka meeskonnatöö aluseid, nagu ühise eesmärgi nimel töötamine ja vastutuse võtmine, meeskonnaliikmete usaldamine, üksteise toetamine ning selge omavaheline kommunikatsioon.
Näiteks saab võtta kuulipilduri, kelle ülesanne on toetada oma tulejõuga ülejäänud üksust manöövrite läbiviimisel. Kui temal ei ole võimalik seda teha, siis teab iga meeskonnaliige, kes kuulipilduja opereerimise esimesena üle võtab ning millised tegevused on ülesande saavutamiseks kõige olulisemad. Eelneva toel jõuab ajateenistusest tööturule reservväelane, kes on harjunud töötama erineva suurusega kollektiivides ja kes teab, kuidas meeskonda töövõimelisena hoida.

Kohanemisvõime 

Tsiviilelust ajateenistusse astumine on oma olemuselt väga suur keskkonnavahetus, sest see toob kaasa märksa rangema korra, reeglistiku ja kultuuri. Eelnevat on võimalik võrrelda näiteks välismaale kolimisega, kus tuleb samuti kiiresti uue keskkonnaga kohaneda. Ajateenistuse vältel areneb indiviidi kohanemisvõime olulisel määral just seetõttu, et ülesanded, keskkond, rollid ja vastutus on väga erinevad ning ajas muutuvad. See tähendab, et ühel hetkel võib saada 10-liikmelise meeskonna ülemast vastutav isik terve rühma ees, s.t ta peab olema suuteline stressirohkes olukorras juhtima ka 30 alluvat. See tähendab, et ajateenistuses harjutakse süsteemselt kohanema uute väljakutsuvate olukordadega ning selleks õpetatakse igale ajateenijale erinevaid töövahendeid ja -võtteid. Näiteks aitab vaatle-orienteeri-otsusta-tegutse-tsükkel (VOOT) kiiresti kaalutletud otsuseid vastu võtta – selle juhtimismudeli kasutamine on levinud ka ärimaailmas. 

Juhtimine

Ajateenistust saab vaadata ka kui 8 või 11 kuud kestvat praktikalist juhtimiskoolitust. Näiteks läbib enamik 11-kuulise väljaõppega ajateenijad nooremallohvitseri kursuse, mille vältel saadakse nii universaalseks kui ka erialaseks juhtimiseks vajalik ettevalmistus ning sellele järgneb ligi pooleaastane juhtimispraktika. Eelneva käigus peab noor juhtima oma 5- kuni 30-liikmelist üksust nii igapäevatoimingutes kui ka tervele meeskonnale väljakutsuvate taktikaliste harjutuste vältel.

Üks oluline erinevus tsiviilmaailmaga seisneb selles, et ajateenistuses puudub juhil võimalus enda meeskonda ise valida, määrata alluvatele lisatasusid või motiveerida neid muude hüvedega. See tähendab, et ajateenistuses õpitakse juhtima peaasjalikult läbi isikliku eeskuju ja meeskonna motiveerimise ning seda ka ebameeldivates tingimustes – näiteks kui väljas on krõbedad miinuskraadid ning kui keegi ei taha vabatahtlikult tunnimehe ülesannet täita. Kõige eelneva juures vastutab juht ka oma üksuse lahingvalmiduse, ülesande täitmise ja ohutuse järgimise eest.

Sarnaselt erasektoriga, kus ettevõtte seatud eesmärkide nimel peavad kõik meeskonnad ja osakonnad tegema valdkondlikku tööd, peab iga juht ajateenistuses enda üksusele seatud ülesandeid täitma samuti 100% täpsusega. Vastasel juhul võib kehv juhtimine madalamal tasemel nurjata kõrgema taseme eesmärgi saavutamise – täpselt nagu ka ettevõtluses. Seega väljub ajateenistusest igal aastal sadu noori, kes on läbinud teoreetilise juhtimisõppe ning saanud ka kõige raskemates tingimustes praktilise ja väärtusliku juhtimiskogemuse.

Stressitaluvus

Ajateenistuse vältel viibib sõdur 8 kuni 11 kuud väljas oma senisest mugavustsoonist, mille jooksul asetakse teda pidevalt stressirohketesse olukordadesse, nagu talvised metsalaagrid või pingelised linnalahingud. Magamatuse, krõbedate külmakraadide ja ebamugavuse keskel viibides areneb ajateenijal välja oskus stressirohketes olukordades intuitiivselt toimida – stressist ja pingest saab noore jaoks võimestaja, mitte enam takistus. Needsamad stressirohked olukorrad ajateenistuses kasvatavad reservväelase võimet säilitada töökeskkonnas emotsionaalset stabiilsust ja kriitilist meelt. Eelneva tulemusel on tööturule jõudnud reservväelane võimekam tulema toime nii enda kui ka kaasvõitlejatest kolleegide stressi ja emotsioonidega.

Need on vaid mõned näited oskustest, mis ajateenistuse vältel arenevad ning mis reservväelase tööturul väärtuslikuks muudavad.