Eetika personalijuhtimises ehk kompass kiirete muutuste keskel

Foto: Arno Reede

Kati Ritso, Avaliku teenistuse personalijuhtide seltsi juhatuse nimel

 

(Personali)juhtimine on üha enam väärtuspõhine valdkond. Tehnoloogia areng, andmete kasvav roll, uued regulatsioonid ja tööelu ootused seavad juhid olukordadesse, kus lihtsaid vastuseid ei ole. Küsimus ei ole enam ainult selles, mida on võimalik teha, vaid kas ja kuidas seda teha on õige. Siin tulebki mängu eetika.

PARE juhtimiskvaliteedi töörühma loodud hea juhtimise ring rõhutab, et hea inimeste juhtimine algab teadlikust vastutusest. Juhtimine ei teki iseenesest – see eeldab aega, tähelepanu ja valmisolekut teha ka keerulisi valikuid. Sama kehtib eetika kohta. Eetiline juhtimine ei ole iseseisev teema, see on osa igapäevastest otsustest personalitöös.

 

Tehnoloogia ei ole hea ega halb, väärtuse annab inimene

Novembris toimunud avaliku sektori personalijuhtide seltsi kohtumisel käsitles Aive Pevkur teemat „Andmed, AI ja inimene – eetika personalijuhtimise kiires arengus“. Oluline mõte oli, et tehnoloogia areng on kiirem kui meie ühised kokkulepped selle kasutamiseks. Meil ei ole alati veel välja kujunenud käitumismustreid ja siis võib juhtuda, kus keegi ei tea, kuidas oleks õige toimida (Aive toodud näide, kas pakirobotile tuleb tee ületamiseks ülekäigurajal teed anda).

Personalijuhtimises on olukord sarnane. Andmeid on palju, analüütika ja tehisintellekt võimaldavad teha prognoose, järeldusi ja otsuseid. Kuid nagu Aive Pevkur oma ettekandes personalijuhtidele rõhutas, siis tehnoloogia ei tee otsuseid väärtustel põhinedes, väärtuse ja suuna annab inimene. Eetiline lähtekoht eeldab, et tehnoloogia toetab inimest, mitte vastupidi. Inimene ei peaks joonduma süsteemi järgi, vaid süsteem peab teenima inimest. See on midagi, mida tasuks alati protsesside automatiseerimisel silmas pidada.

 

Inimkeskne personalijuhtimine ja inimväärikus

Inimkeskse lähenemise tuumaks on inimväärikuse austamine. See tähendab, et töötaja ei ole andmerida, ressurss ega kuluartikkel, vaid isik oma õiguste, vajaduste ja piiridega. Eetiline personalijuhtimine arvestab autonoomiat, privaatsust ja turvalisust ka siis, kui see teeb protsessid aeglasemaks või otsused keerulisemaks. On kohti, kus saab automatiseerida, parendada, protsesse kiiremaks teha, aga on kohti, kus inimlik kontakt peab jääma.

Näiteks andmete töötlemisel ei piisa ainult õiguslikust alusest. Andmete eest vastutaval isikul on sisuline roll otsustada, millal ja millises mahus andmeid kasutada või jagada. Küsimus „kas me saame?“ peab käima käsikäes küsimusega „kas me peaksime?“. Samuti tuleb mõelda riskidele: millega me riskime, kui anname õiguse oma andmeid töödelda, ja mis juhtub siis, kui riskid realiseeruvad? Eetiline vastus eeldab teadlikkust ja valmisolekut vastutada. Aga kõik me ei ole täna valmis seda vastutust võtma ja kõik me ei ole täna kaugeltki piisavalt teadlikud.

 

Läbipaistvus, õiglus ja uued dilemmad

Läbipaistvus on üks keskseid väärtusi nii heas juhtimises kui ka eetilises personalitöös. Palkade läbipaistvuse direktiiv on hea näide, kuidas õiglus ja läbipaistvus võivad samal ajal tekitada uusi eetilisi dilemmasid. Kuidas tagada võrdsus ja mittediskrimineerimine, säilitades samas inimeste privaatsuse ja turvatunde? Kuidas selgitada otsuseid ausalt ja selgesõnaliselt, ilma vastandusi süvendamata? Seda saame kõik uuel aastal harjutada.

Hea juht räägib asjadest nii, nagu need tegelikult on. Ta kuulab, selgitab ja kaasab. Kaasamine ei ole pelgalt vormiline tegevus, vaid viis luua usaldust ja mõistmist olukordades, kus ühtset „õiget“ vastust ei pruugi olla. See on ka julgus eksida ja seda tunnistada.

 

Eetika kui juhtimise konkurentsieelis

Eetiline (personali)juhtimine ei pidurda innovatsiooni, vaid suunab seda. Jätkusuutlikkus tähendab, et lühiajaline kasu ei kaaluks üles pikaajalist mõju inimestele ja organisatsioonile. Kui töötajad tajuvad õiglust, turvalisust ja lugupidamist, kasvab ka organisatsiooni võime muutustega toime tulla. See maagiline miski, kerksus, mis tänases maailmas olulise eelise annab.

PARE hea juhtimise ring tuletab meelde, et juht vastutab nii tulemuste kui ka inimeste juhtimise kvaliteedi eest. Sama vastutus kehtib eetiliste valikute puhul. Eetika ei ole lisakiht, vaid kompass, mis aitab (personali)juhtimises orienteeruda kiires, andmepõhises ja tehnoloogiarikkas maailmas.

Lõppkokkuvõttes taandub küsimus lihtsale, kuid nõudlikule valikule: kas me kujundame personalijuhtimist nii, et see teenib inimest, või laseme inimesel kohaneda süsteemidega, mis arenevad nii kiiresti, et nende väärtus, riskid ja mõju pole jõutud päriselt läbi analüüsida. Hea juhtimine algab julgusest sellele küsimusele ausalt vastata.

Loodame, et see teemapüstitus paneb ka teid, lugejad, vahel peatuma ja mõtisklema eetiliste nüansside üle kiire tehnoloogia arengu ajastul.