Empaatia: kas see on juhi edu või nõrkuse märk?

Merike Kim, Filter Grupp personalijuht, merike.kim@filter.eu

 

Kui räägime edust juhtimises, siis mida me tegelikult mõõdame? Kas see on innovatsiooni kiirus, kasumimarginaalid või töötajate pühendumus? Või hoopis võime viia inimesed sinna, kuhu nad ei osanud unistadagi?

 

Paljud juhid arvavad, et empaatia on pehme oskus – midagi, mis on kena, aga mitte hädavajalik. Vale! Empaatia on võimas juhtimistööriist, mis eristab suurepäraseid juhte ja ka läbirääkijaid keskpärastest. Küsige endalt: kas Steve Jobs oli empaatiline? Kas Satya Nadella või Chris Voss on empaatilised? Aga parima juhi tiitli võitnud Ivo Suursoo või Kai Realo?

 

Miks empaatia on kriitiline, eriti muutuste ajal?

Juhtimine ei tähenda ainult suure visiooni omamist – see tähendab ka inimeste sinna kaasa saamist. Iga suure innovatsiooni või muudatuse puhul liiguvad inimesed läbi muutuse kõvera (change curve): eitus, viha, hirm, frustratsioon, aktsepteerimine, lootus, taastumine ja edasiliikumine. Kui juht ei suuda seda protsessi mõista ja hallata, siis surevad parimad ideed juba enne, kui nad teostuseni jõuavad.

Ilmselt suudab nii mõnigi juht tuua oma kogemusest näiteid, kus nad on kogenud korduvaid ebaõnnestumisi või lausa ohtu, et kogu ettevõtmine võib laguneda. Kus paljud töötajad olid või on frustreeritud, meeskond väsinud ja investorid kaotanud usu. Kas lahendus on selles olukorras lihtsalt kõva käega juhtimine? Ei. Sa pead juhina mõistma, mis inimesi hoiab, mis neid motiveerib, ja andma neile usku, et uus katse õnnestub. Ja see õnnestub. Empaatia on siin kriitiline, sest ilma selleta inimesed sinuga ei jää.

 

Empaatia ja efektiivsus – kas need on vastuolus?

Mõned juhid väidavad, et liiga palju empaatiat viib otsustusvõimetuseni. Tegelikult on vastupidi. Tõeline empaatia ei tähenda, et sa lihtsalt kuulad ja patsutad õlale. See tähendab, et sa kuulad ja saad aru, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad, ja kasutad seda teadmist, et muuta keskkonda, süsteemi, kultuuri ja protsesse.

Igas ettevõttes tuleb ette olukordi, kus on vaja panustada kiiresti ja rohkem lühikese ajaperioodi jooksul. Kas siis peaks lihtsalt palkama juurde rohkem inimesi? Ei. Juht peab kuulama ja mõistma, mis inimesi tegelikult aitab ja kuidas protsesse optimeerida nii, et nad saaksid efektiivsemalt töötada, ilma et läbi põleksid. Empaatia tähendab siin konteksti lugemist ja süsteemset mõtlemist, mitte lihtsalt kaastunnet.

 

Kuidas head juhid empaatiat praktikas kasutavad?

• Nad tajuvad meeskonna hirme enne, kui need probleemideks muutuvad.
  Kui inimesed kardavad muutusi, ei pruugi nad seda välja öelda. Hea juht märkab muutuseid käitumises ja otsib põhjuseid, et mõista, mida on vaja muuta. Nad püüavad mõista, enne kui hukka mõistavad.
• Nad teavad, millal olla nõudlik ja millal toetav.
  Empaatia ei tähenda leebust. Mõnikord parim asi, mida teha, on anda raske, kuid õiglane tagasiside. Hea juht seletab lahti raskete otsuste tagamaad.
• Nad loovad kultuuri, kus vead on õppimiseks, mitte hirmu allikaks.
  Empaatilisele juhile julgevad inimesed tulla rääkima oma ebaõnnestumistest, teades, et neid mõistetakse. See ei tähenda, et sellise juhi tiimis tahetakse ebaõnnestuda. Vastupidi, seal on loodud keskkond, kus inimesed julgevad leida uusi innovaatilisi lahendusi.

 

Kas empaatia eristab edukaid juhte keskpärastest?

Jah. Tulemuslik juhtimine algab inimeste mõistmisest ja nende kaasamisest – ning just see on empaatia tegelik jõud. Empaatia on kriitiline komponent tõhusa juhtimise juures ja see peab olema tasakaalus otsustusjulguse ja strateegilise mõtlemisega. Ilma empaatiata jääd sa üksi. Ja üksi ei ehitata ega muudeta midagi.

 

Lõppkokkuvõttes pole küsimus selles, kas empaatia on vajalik – küsimus on selles, kas sa oskad seda inimeste ja organisatsiooni kasuks tööle panna.

Vaata ka Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE hea juhtimise ringi, mis toob välja, kuidas parimad juhid suudavad ühendada tulemuste saavutamise ja inimkeskse juhtimise.

 

 

 

Empaatia tuleb kreekakeelsest sõnast „empatheia (ἐμπάθεια), mis tähendab sisseelamist, sissetundmist. Sõna koosneb osadest „en“ (ἐν, „sisse“) ja „pathos“ (πάθος, „tunne“). Seega viitab empaatia kellegi teise „sissetundmisele“– teise inimese emotsioonide tunnetamisele justkui seestpoolt ja tema vaatenurga mõistmisele.

Sümpaatia tuleb kreekakeelsest sõnast „sympatheia“ (συμπάθεια), mis tähendab kaastunnet, kaasaelamist või ka koos kannatamist. Sõna koosneb osadest „syn“ (συν, „koos“) ja „pathos“ (πάθος, „tunne, kannatus“). Sümpaatia viitab seega sellele, et tunned kellegi suhtes kaasa, jagad tema emotsioone ja piltlikult öeldes nutate koos, kuid ei mõista süvitsi tema olukorda.