VEEBISEMINAR

Innovatsioon palgalõhes

PARE kutsub 30. märtsil palgalõhe teemalisele hommikuseminarile.

2-osalises hommikuseminaride sarjas räägime soolisest palgalõhest innovaatilises võtmes ning lapsehoolduspuhkuse mõjust karjäärile. Esimesel seminaripäeval debateerime soolise palgalõhe tekkepõhjustest ning tutvustame palgalõhe vähendamiseks loodud innovatiivset tööriista. Lisaks räägime innovatsiooni mõjudest palgalõhele tuginedes Tartu Ülikooli majandusteadlaste teadustöödele. Debatis osalevad võrdsete võimaluste volinik Liisa-Ly Pakosta, Tartu Ülikooli majandusteadlased Jaan Masso ja Liis Roosaar ning Powerhouse juht Janek Mäggi.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. 2018. aastal oli see 22,7%, sh Euroopa Liidu keskmine näitaja 14,8%. Palgalõhe Eestis väheneb, 2019 oli vastav näit 17,1 % (https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-087).

Kaks kolmandikku sellest lõhest pole seletatav tavapäraste teguritega nagu inimese vanus, ametiala või ettevõtte tegevusvaldkond. Sarnaselt teiste riikidega – aga Eestis eriti – on palgalõhes väga oluline ettevõttespetsiifiline komponent. Ettevõttetaseme tegurid (nt ettevõtte innovaatilisus, tehnoloogia, välisturule orienteeritus, rahvusvahelistumine, välisomanikele kuulumine) selgitavad kuni 35 protsenti soolisest palgalõhest.

Kuidas muutub töötajate palk, kui nad liiguvad madalama innovatsioonitasemega ettevõttest innovatiivsemasse ning kas mehed võidavad innovaatilisemasse ettevõttesse tööle minnes palgas naistest rohkem? Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringu tulemused näitavad, et innovatsioon ning automatiseerimine suurendavad naiste ja meeste vahelist palgalõhet ehk innovatiivsesse ettevõttesse tööle minekust võidavad mehed naistest olulisemalt rohkem (innovaatilisse ettevõttesse tööle suundumine tõstab meeste palka 10%, mõningatel juhtudel isegi 16%, kuid naistel sellist vahet ei ole). Kas sellisel juhul peaks automatiseerimisest loobuma? Teadlaste sõnul ei ole küsimus mitte loobumises, vaid kasutada oleks tarvis mingeid kompensatsioonimehhanisme.

Samuti vaatasid teadlased uuringus IT-kasutamist ehk seda, kui palju kasutatakse ettevõttes arvuteid, internetti ning erinevaid mobiilseid seadmeid ja kuidas see palgas kajastub. Tulemustest selgus, et mehed saavad IT- kasutamisest rohkem kasu, naised mitte nii väga.

Lisaks on majandusuuringutest teada, et kehvemad läbirääkimisoskused maksavad kiiresti kätte arenevas tegevuskeskkonnas ning kõrge kasumlikkusega ettevõtetes. Tulemuseks leiti, et naised on meestega võrreldes riskikartlikumad ning eelistavad vähem konkureerivat ning stabiilsemat töökeskkonda. Samuti on ka naised palga osas kehvemad läbirääkijad.


AJAKAVA

9.45-10.00 Kogunemine veebikeskkonnas

10.00-10.30 Innovatsioonist palgalõhes – võrdsete võimaluste volinik Liisa-Ly Pakosta

10.30-11.00 Milliseid tööriistu saab kasutada soolise palgalõhe vähendamiseks? Värske palga- ja pensionikalkulaator  –  Liis Roosaar, Tartu Ülikooli teadur

11.00-11.30 Sooline palgalõhe ettevõtete sees ja tervikuna majanduslikus mõjus. Kas innovatsioon vähendab palgalõhe? – Jaan Masso, Tartu Ülikooli teadur

11.30-12.00 Ettevõtja vaade palgalõhele – Powerhouse juht Janek Mäggi

Hommikuseminari modereerib Kristel Hook-Fasser.


LINK SEMINARILE

https://us02web.zoom.us/j/82707390305


OSALEMISTINGIMUSED
Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

NB! REGISTREERUMISEL NÕUSTUD PARE PRIVAATSUSTINGIMUSTEGA.

Sügishooajal 2021 jätkame seminaridesarja teise osaga regioonis, kus arutame tööandja ootust töötajate paindlikkusele tööajas ja – kohas ning lisaks lapsehoolduspuhkuse mõjudest palgale. Uuringutest ilmnes, et sageli on töötajatele suur surve olla 24/7 tööandja hüvanguks paindlikud. Seda eriti kõrgelt tasustatud tehnoloogilisi uuendusi juurutavates ning kiiresti muutuvas keskkonnas tegutsevates ettevõtetes ning seda pidevat töötegemist ja paindlikkust tasustatakse kõrgemalt. Seda paindlikkust on aga meestel kergem pakkuda, sest lastega naistel on raskem teha pikki päevi ja töötada ebaharilikel aegadel.

Seminaride sarja rahastab Sotsiaalministeerium.