Katri Jürine on Thermory personalijuht ja PARE juhatuse liige.

Kaspar Karik on juht ja algataja. Igapäevaselt toob ta Eesti võimalusi lähemale ettevõtjatele üle maailma juhtides ettevõtet Silva Hunt, juhib ja modereerib üritusi ning esindab Eestit ettevõtlusorganisatsiooni JCI Eesti presidendina.

Ühise arutelu käigus püüame paika panna töökiusu ja ahistamise piirid ning saada aru, millisel juhul piire ületatakse.

Töökiusamine on organisatsiooniuuringutes olulisel kohal alates 1990-ndatest seoses tööseaduste arenguga. Mida täpselt mõistame teaduskirjanduse põhjal töökiusamise all ja kuidas see eristub ahistamisest ja diskrimineerimisest? Mis on töökiusamise peamised põhjused ja kuidas avalduvad tagajärjed? Millised on riskigrupid ja kui suur probleem see ühiskonnas on? Millised on tõhusamad viisid ennetamiseks?

Ahistamisest, vaimsest vägivallast ja töökiusust räägitakse üha enam, kuid paljud juhid ja töötajad võivad tunda veel pisut segadust ja ebakindlust – ega mina ole kogemata ahistavalt käitunud? Mis on lubatud, mis mitte? Kust läheb piir sobiliku ja sobimatu, nöökimise ja kiusu vahel? Selle ettekandega vaatame erinevaid ahistamise ja töökiusu tüüpe, kuidas võib tahtmatult teisele ahistavalt käituda ja mida teha selle ennetamiseks.

Tööinspektsioon saab iga päev pöördumisi töökiusamise juhtumitest nii töötajatelt kui ka tööandjatelt. Ettekandes kuuleme, millised lood jõuavad Tööinspektsiooni nõustamisteenuseni, millised töövaidlustesse, milliseid vihjeid Tööinspektsioon saab ning kuidas nendega edasi toimetatakse. Jagamisele tulevad nõuanded, kuidas tööandjad peaksid töökiusamise olukordades käituma ja milliste õiguslike probleemidega tööandjad ja töötajad sellel teemal kokku puutuvad.

Millal muutub tühine nali või flirt ahistamiseks? Millist ahistamist saab lugeda diskrimineerimiseks? Kuidas lahendatakse ahistamisjuhtumeid diskrimineerimise kontekstis? Milline on tööandja roll ahistamise ärahoidmisel? Kuidas saab aidata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ahistamise juhtumi lahendamisel?

Ahistamine ja töökiusamine ei tunnista organisatsiooni piire. Olles teenusepakkuja, tuleb olla valmis juhtumiteks, kuhu on kaasatud ka teenusepakkujad või kliendid. Ning tekkinud olukorra analüüs ja lahendus nõuab organisatsioonide omavahelist koostööd.

Lidl Eesti on loonud juhise ning teavituskanalid ahistamise, töökiusu ja diskrimineerimise äratundmiseks ning menetlemiseks, mis annab töötajatele arusaama sellest, kuidas ahistamist, töökiusamist ning diskrimineerimist ära tunda, kuidas sellest teavitada ja kuidas tööandja võimalikke olukordi lahendab. Samuti töötab ettevõtte iga päev selle nimel, et kujundada töökultuuri selliselt, et töötajad oleksid ahistamise, töökiusu ning diskrimineerimise eest kaitstud. 

Meie ootused ühisosale on alati kõrgemad, kui isiklikult oleme valmis panustama. Kriitilises situatsioonis domineerivad isiklikud väärtused ja huvid üle ühiste väärtuste ja huvide.
Arusaamine mitmekesisusest, kaasatusest ja töökiusust on olnud ajas arenev. Kas stereotüübid ja eelarvamused, mis kümme aastat tagasi meie tööd mõjutasid, on relevantsed ka täna? Miks tööandja peab üldse sellele valdkonnale tähelepanu pöörama? Mis on tööandja ja mis on töötaja kohustus?

Räägime rahvusvahelises organisatsioonis õiglase kohtlemisega seotud regulatsiooni loomisest, saadud õppetundidest ja kuidas see kogemus on abiks minu praeguses töös.

Kristiina ja Katri võtavad päeva jooksul enim tähelepanu saanud, aga ka ehk märkamat jäänud mõtted kokku nii töisest kui ka isiklikust perspektiivist. Esindades erinevaid organisatsioone, aitavad Katri ja Kristiina kinnistada olulisi õpimomente ning avada tööandjate ja personalijuhtide vaadet.