Juhtimine ei ole ametinimetus, vaid teadlik valik
Foto: Olev Mihkelmaa
Ragner Paevere, Viimsi Halduse juhatuse liige
Juhtimine ei sünni juhuslikult ega põhine üksnes kogemusel või positsioonil. See algab eneseteadlikkusest, oskusest mõtestada, kuhu ja miks liigutakse, kuidas inimesi sellesse teekonda kaasatakse ning millist mõju juht oma käitumisega iga päev loob. Hea juht ei juhi ainult protsesse ja tulemusi, vaid eelkõige iseennast ning seeläbi ka oma meeskonda.
PARE käsitlus heast juhtimisest rõhutab, et tulemuslik juhtimine algab inimestest – nende kaasamisest, usaldusest ja selgest suhtlusest. Juht ei loo edu üksinda, vaid loob tingimused, kus inimesed saavad õnnestuda. See vaade kattub otseselt minu enda kogemusega juhina – kui eesmärgid on ühiselt sõnastatud, rollid selged ning tagasiside aus ja edasiviiv, tekib keskkond, kus vastutus ei ole pealesunnitud, vaid võetud.
Juhi olulised väärtused
Juhtimine on teekond meie enda sees. See peegeldub selles, kuidas me juhina käitume ja millist koostöökultuuri koos inimestega loome. Alati ei lähe kõik plaanipäraselt ja nii jääbki. Enesekriitika ning oskus end kõrvalt vaadata on juhile oluline tööriist – see muudab järgmised otsused kaalutletumaks ning suurendab teadlikkust nii iseendast kui ka oma mõjust teistele.
Hea juhi definitsioon on igaühel veidi erinev, kuid on väärtusi, mida me kõik juhis ära tunneme. Üks neist on julgus otsustada – õigel ajal ja kaasates neid, keda otsus puudutab. Samas ei ole „kõige ära tegemine hindele viis“ alati hea juhtimise mõõdupuu. Ka otsustamatus võib olla teadlik ja kasulik, sest aja andmine võib tuua esile inimesi ja ideid, mis muidu ei saaks areneda. Selle eelduseks on turvaline töökeskkond, kus ebaõnnestumisi ei mõisteta hukka ning kus tunnustus ei ole automaatne, vaid päriselt välja teenitud. Nagu üks kolleeg tabavalt ütles: me ei värba inimesi selleks, et tööle asudes kokku leppida, et nad peavad tegema head tööd – see on iseenesestmõistetav.
Tööl peab olema mugav keskkonna mõttes, kuid tööalaselt ei saa mugavustsoon olla eesmärk. Mugavustsoonis arengut ei toimu. Hea juht hoiab teadlikult meie-tunnet, on hea suhtleja ning koostööle orienteeritud. Ta kujundab keskkonna, kus inimesed saavad õnnestuda, ning juhib muutusi viisil, mis toetab nii organisatsiooni arengut kui ka inimeste kasvu. Selle juurde kuulub ka oskus analüüsida oma tegevust ning küsida tagasisidet nii kolleegidelt kui koostööpartneritelt.
Konkreetsus viib kaugemale
Oma juhiteekonnal olen olnud pigem nõudlik ja konkreetne. Alguses ei pruugi see inimestele meeldida, kuid ajas on tagasiside olnud pigem positiivne: koostööd oli lihtne teha, sest vabadus otsustada oli olemas ning vajadusel sai alati selge ja konkreetse, liigse mürata suunise. Olen uskunud, et selged ootused ja aus tagasiside aitavad inimestel kiiremini areneda. Aastate jooksul olen töötanud paljude inimestega, kes on minu kõrval olles õppinud uusi oskusi, võtnud suurema vastutuse ja liikunud edasi rollidesse, kuhu nad muidu poleks võib-olla nii kiiresti jõudnud. See ei ole olnud eesmärk omaette, vaid teadliku juhtimise loomulik tulemus.
Mõnikord tõlgendatakse sellist lähenemist ekslikult soosimisena või ebaeetilisusena. Minu kogemus ütleb vastupidist: tegemist ei ole eelistamisega, vaid toetusega arenguteel – olgu selleks mentorlus, juhendamine või õigel hetkel antud usaldust tõstev sõna. Inimesed teevad erinevaid valikuid: osa otsustab areneda ja vastutust võtta, teised eelistavad stabiilsust. Juhi roll on tunda oma inimesi, suunata ja arendada neid, kes soovivad liikuda edasi, ning mitte anda hinnanguid enne, kui on mõistnud ka neid, kes hindavad stabiilsust, sest selle taga võivad olla tervislikud põhjused.
Minu jaoks algab kõik eesmärgistamisest ja inimeste sisemisest huvist. Olen korduvalt näinud, et kui inimene on pandud tööle rolli, mis ei toeta tema tugevusi ega kirge, on tulemuste saavutamine vaevaline ja kurnav kõigile osalistele. Hea juht püüab mõista, mis inimest päriselt käivitab, ning aitab tal liikuda suunas, kus tema potentsiaal saab avaneda.
Väärtusi ei õpeta
Personalijuhtidega vesteldes kerkib sageli küsimus: kas lihtsam on värvata vajalike oskustega inimesi või arendada olemasolevaid töötajaid? Minu kogemus ütleb, et pikaajaliselt võidab organisatsioon siis, kui ta investeerib oma inimeste arengusse. Oskusi saab õpetada, kuid hoiakuid, väärtusi ja soovi panustada on märksa keerulisem arendada. Hea juht ei anna hinnanguid inimesele, vaid oskab anda edasiviivat tagasisidet nii, et „hundid on söönud ja lambad terved“.
Iga juht võiks väärtustada igat inimest sellisena, nagu ta on, sõltumata rollist või ametikohast. Ta kaasab otsuste tegemisse inimesi, keda muudatused puudutavad, ning kuulab tagasisidet ka siis, kui see on ebamugav. Kriitikuid ei pea hukka mõistma – neid tuleb näha organisatsiooni arengut toetava osana, kuid olen nõus, et nad on juhile ebamugavad.
Ausus ja läbipaistvus
Mulle on alati olnud oluline aus ja läbipaistev juhtimine. Ülesanded peavad olema loogilised, ootused selged ning kollektiivis vastastikune toetus. Tänapäeva juht ei saa jääda pelgalt hoidja rolli – tema vastutus on viia organisatsiooni edasi pidevas muutumises. Seetõttu pean oluliseks toetada just sellist arengut, mida inimesed ka ise väärtustavad. Midagi ekstra tegemine ei tohiks olla haruldane pingutus, vaid sisemine motivatsioon. Üks suurimaid rahuloluhetki juhina on näha, kui inimene jõuab ise arusaamani ja ütleb: „See on olnud minu teadlik valik.“ Sellisel hetkel on selge, et areng ei ole olnud pealesunnitud, vaid päriselt omaks võetud.
Ma ei ole kunagi pidanud jäika hierarhilist juhtimist kõige tulemuslikumaks viisiks. Kiirelt võib edasi liikuda üksi, kuid koos ja demokraatlikult tegutsedes jõuab kaugemale. See tee ei ole ehitatud mannavahust ega vikerkaartest, vaid on valik kestlikuks arenguks. Minu jaoks on inimesed võrdsed – erinev on vaid vastutuse ja kohustuste ulatus. Juhi roll ei ole olla teistest kõrgemal, vaid kanda suuremat vastutust selle eest, et suund oleks selge ja eesmärgid saaksid täidetud.
Juhtimine ei tähenda täiuslikkust, vaid teadlikkust ja järjepidevat arengut. See on oskus luua suund, hoida inimesi, tegutseda eetiliselt, arendada nii teisi kui iseennast ning suhelda ausalt ja lugupidavalt. Juhi mõju ei mõõdeta tema ametinimetuse või sõnade järgi, vaid selle järgi, millise keskkonna ta loob ja milliseid valikuid ta iga päev teeb. Hea juht räägib asjadest nii, nagu need tegelikult on, ta kuulab, püüab mõista ja selgitab ning suudab juhtida ka iseenda emotsioone ka siis, kui olukorrad on pingelised.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120435669/juhtimine-ei-ole-ametinimetus-vaid-teadlik-valik
