Kai Realo: Juhtimine 2.0
Kai Realo on pikaajalise kogemusega tippjuht, kes enne 2021. aasta augustis Ragn-Sells’i juhatuse esimehe kohale asumist töötas 16 aastat Statoilis / Circle K-s, neist viimased 9 aastat ettevõtte peadirektorina. Kai valiti ka 2018. aastal Eesti parimaks juhiks. Lisaks igapäevatööle on Kai aktiivne ka Kaupmeeste Liidu juhatuse liikmena ning juhib Eesti Tööandjate Keskliidu Volikogu.
“Inimeste juht 2.0 on hea juht väga erinevatele inimestele.”
Innovatsioon peab tooma kasu
Innovatsioon juhtimises on osa igapäevatööst. Innovatsiooni eristab aga Leiutajate küla Lotte moodi eksperimenteerimisest see, et uute lahendustega peaks kaasnema majanduslik kasu ja progress. Kõik peab algama mängulisest lahendusest. Hiljem saab selle peale ehitada seda, mis ka kasu toob.
Organisatsioonikultuur kujundab suhtumise töösse
“Mis Sa teed?” “Ah, ei midagi, olen tööl!” Kuigi vahel võib tunduda, et globaalsed mõjutegurid lähevad Eestist mööda, siis nii see siiski pole. Varem või hiljem tuleb organisatsioonis tegeleda nii tööelu muutustega, põlvkondade erinevustega kui digitaalse tehnoloogia arengutega. Muuta tuleb hoiakuid – juht ei pea töötaja kontorilauda valvama, et ta hästi tööd teeks. Selle asemel tuleb läbi mõelda, kuidas luua organisatsioonikultuur, mis sobiks kõigile ja kus igaüks vastutab oma töö eest ise.
Muutustest on saanud tööelu igapäevaosa
Koroonakriis on muutuste protsesse veelgi kiirendanud – tagasiteed vana töökorralduse juurde enam ei ole. Muutunud on ootused tööandjale ja väärtuspakkumisele. Enam ei peeta peamiseks motivatsiooniallikaks töötasu, vaid pühendumust kasvatab töö mõte. Töötasu kasvatamisega ei ole võimalik saada suuremat pingutust. Koroona-aeg on muutnud ka ühiste kohtumiste ja infovahetuse korraldamist. Kohvinurga jutud ja juhuslikud kohtumised koridoris polnud mingil hetkel võimalikud, tuli leida muid viise. Uus aeg nõuab juhi ja töötaja pidevat kommunikatsiooni. Sellest peab saama rutiin, kus töötaja teab, et juhi tähelepanu on suunatud ainult talle. Et teha tööprotsessides uuendusi, tasub kuulata oma töötajaid. Hea juht leiab selleks sobiva kommunikatsiooniviisi.
Hea juhtimine algab heast enesejuhtimisest
Muutuste suunamiseks peab juht tegema ennekõike enesega tööd. Ei saa aidata teistel midagi muuta, kui ei ole asju enda jaoks selgeks mõeldud ning keerukusi läbi analüüsitud. Meeskond ootab juhilt strateegilist mõtlemist ja visiooni, mida tahetakse saavutada ja mille nimel pingutada. Juht peab olema inspireeriv ja julge eestvedaja, kes suudab veenda muutustega kaasa tulema. Ta ei saa olla nähtamatu strateeg, vaid kirglik ja pühendunud eeskuju, kes paneb ka ise aeg-ajalt nö käed kapoti alla.
Kui 90ndatel räägiti juhist kui piisonikarja bossist, kes annab käske ja teeb otsuseid ning 00ndatel haneparvest, kus igaüks on liider, siis nüüd ootame juhilt, et ta on suunanäitaja ja toetaja, mitte vormija. Juht loob keskkonna, mis kasvatab töötaja pühendumust luues visiooni, mis annab tööle mõtte. Ta tagab töövahendid, aja- ja kohapaindlikkuse. Ta oskab panna kokku erinevad põlvkonnad, mõttelaadid ja kultuurid nii, et inimene saab jääda iseendaks. Kui juhtimine 1.0 väljakutse on teha asju õigesti, siis juhtimine 2.0 puhul on väljakutseks teha õigeid asju. Inimeste juht 2.0 on hea juht väga erinevatele inimestele.
Viis V-d (5V), millest juhtimises lähtuda:
– VISIOON. Ilma visioonita on keeruline ettevõtteid juhtida. Enamik start-up’pe tuginevadki vaid visioonile – neil on usk sellesse, et mida tahavad parandada.
– VÄÄRTUSED. Kuigi meeskondades on koos erinevad inimesed, siis väärtused on need, mis liidavad.
– VÕIMALUSED. Nii juhil kui töötajal peavad olema võimalused arenguks.
– VABADUS ja VASTUTUS. Tõeliselt vaba saab olla inimene, kes saab aru, mille eest ta vastutab.
💡 Milline kommunikatsiooniviis aitab Sul oma töötajaid paremini kuulata?
