Kolm küsimust heale juhile – Marja-Liisa Alop

Foto: Erakogu
Marja-Liisa Alop, Meliva juht
Veebruar on PARE ja partnerite – Delfi Ärilehe, Tööandjate Keskliidu ja ICF-i – eestvedamisel hea juhtimise kuu. Selle raames vastavad heade juhtide esindajad kolmele küsimusele, mis puudutavad juhtimist, majanduskasvu ja isiklikke juhtimisõppetunde.
Kuidas parimad juhid saavad hakkama julgete eesmärkide seadmise ja elluviimisega?
Minu silmis eristab silmapaistvat juhti lihtsalt heast juhist oskus üheaegselt hoida silme ees ja kommunikeerida nii pikka visiooni kui ka lühikesi operatiivseid eesmärke. Tulemusi toovad meeskonnad, kellel on selge, kuhu on soov 2-3 aastaga liikuda ja mis peab saama tehtud see kvartal.
Lisaks sellele peavad tippjuhid hoidma horisondil seda, mis on käimasoleva ja järgmise väljakutse lahendamise järel uus kasvuvõimalus või tõenäoline risk, et organisatsiooni selleks ette valmistada. Sest oluline ei ole üksnes teadmine, et seisakule või langusele järgneb kasv ja vastupidi, vaid see, kuidas tippjuht ettevõte järgmiseks faasiks ettevalmistab.
Asjade ära tegemise puhul on säravad silmad ja juhi isiklik eeskuju alati tugev lisaboonus, aga pikaajaliselt tulemuste tegemiseks on vaja ka keskkonda ja protsesse, nagu eesmärkide viimist tiimidesse, andmeid ja mõõdikuid, projektide ajakavas püsimise jälgimist jmt. Ehk nagu spordis või koolitöös aitab rutiin ka juhtimises head sooritust teha.
Üks olulisi juhtimiskvaliteedi näitajaid minu jaoks on kindlasti veel andmepõhisus. Mitte ainult mineviku detailne tundmine, vaid lai spekter järgmiste perioodide tulemusi ennustavaid mõõdikuid.
Kokkuvõttes on elluviimine ja asjade ära tegemine paljuski ka kultuuri küsimus. Parimatel juhtidel on eriline oskus luua sisekliima ja õhustik, mis on lahenduste leidmisele ja tulemustele orineteeritud.
Mida juhid peaksid Eestis tegema/muutma, et majandus kasvaks?
Hiljutises vestluses ühe Soome kolleegiga kuulsin mõtet, mis sobib ka siia. See oli, et lahinguväljal kehtib põhimõte: kui sa ei tea, mida teha, siis ründa ja kui ei tea, kummalt poolt, siis paremalt. Juhtimiseks sobiva analoogiana kirjutan ma sellele kahe käega alla. Kõige halvem variant on n-ö paigale külmuda ja oma positsioone hoidma hakata. Riskivalmidus, uute võimaluste otsimine ja ambitsioonikus on need asjad mida juurde vajame.
Mis on sinu viimane isiklik juhtimisõppetund?
Teatud hetkel hakkavad samad õppetunnid vist uutes variatsioonides lihtsalt korduma. Sain järjekordselt meeldetuletuse, et puudub ühene tõde, kas uute projektide puhul on õigem lihtsalt ühest otsast pihta hakata või vastupidi, et pikem läbimõtlemine annab aja ja energasäästu elluviimisel. Kardan, et olen liialt kohanenud projektide eestvedajate stiiliga, kuigi õigem oleks ärikriitiliste ja mahukate projektide puhul enam planeerimist nõuda ja lihtsamates teemades üle analüüsimist ja üle mõtlemist piirata.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120437211/kolm-kusimust-heale-juhile-marja-liisa-alop


