Kuidas parimad juhid saavad hakkama julgete eesmärkide seadmise ja elluviimisega?

Arvan, et juhid saavad julgete eesmärkidega hakkama, kui nad seovad selge visiooni konkreetse fookuse ja läbimõeldud prioriteetidega ning oskavad seda kogu organisatsioonile arusaadavalt ja inspireerivalt kommunikeerida.
Seejuures rohkem eesmärke ei tähenda rohkem julgust, vaid tõeline mõju sünnib väheste, kuid strateegiliselt oluliste sihtide valimisest ja järjekindlast elluviimisest. Oluline on selgitada inimestele, miks pingutus on vajalik, mitte ainult seda, mida tuleb teha – tõlkida eesmärgid keelde, millest iga töötaja tunneb, et tema panus loeb.
Suured eesmärgid jagatakse vaheetappideks, mis muudab need saavutatavaks ja aitab hoida motivatsiooni ka keerulisematel perioodidel. Lisaks loovad tugevad juhid turvalise keskkonna, kus katsetamine ja vigadest õppimine on osa arengust. Pidev edusammude jälgimine, vajadusel suuna korrigeerimine ning juhi enda eeskuju aitavad hoida fookust ja viia ambitsioonikad eesmärgid edukalt ellu.

Mida juhid peaksid Eestis tegema/muutma, et majandus kasvaks?

Eesti majandus on küll elavnemas, kuid kasv on tagasihoidlik ja loota, et saaksime kohe juhtidena oma otsustega majandust kohe kiirele kasvule pöörata on ilmselt liiga optimistlik ootus.
Küll aga saame luua vundamendi, millele majanduskasv saab toetuda, ning see eeldab, et nii valitsuse, riigiametite kui ka ettevõtete juhid näeksid kasvu soodustavaid tegureid ühest ja samast vaatenurgast. Ettevõtete ootuseks on stabiilne majanduskeskkond, kus riik ei loo takistusi, mis seaks ettevõtted teiste riikide konkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Seetõttu on oluline mitte ainult dialoog valitsuse otsustajate ja ettevõtete esindajate vahel, vaid ka tagasiside arvesse võtmine – nii ei jää arutelu pelgalt sõnakõlksuks, vaid kujuneb tulemuslikuks koostööks. Ettevõtete juhid teevad pidevalt pingutusi, et tagada oma ettevõtete edukas kasv ja jätkusuutlik toimimine, olgu selleks tulu teenimine ekspordist või sisetarbimisest – see on otsene panus majanduse kasvule. Mida saaks rohkem teha- ettevõtete juhid võiks julgemalt oma kogemust jagada, sest erinevatel sektoritel on spetsiifilised väljakutsed, ja selleks pakuvad head võimalust erialaliidud, kommertskojad ning tööandjate liidud. Rohkemate esindajate arvamuste ja kogemuste kaasamine annab tugevama ja selgema sisendi konstruktiivseks dialoogiks valitsuse esindajatega. Toetav riigipoliitika annab ettevõtetele võimaluse kasvada ja innovatsiooni ellu viia, panustades majandusse nagu toitainete rikkas mullas juurdunud taim, mis kannab rikkalikku saaki.

Mis on sinu viimane isiklik juhtimisõppetund?

Minu viimase aja õppetund on, et langused elus ja äris on paratamatu osa arengust, kuigi neid kogedes tunneme me vastupidist. Langused sunnivad nii inimesi kui ka organisatsioone peatuma ja oma senist tegevust ausalt analüüsima, tuues nähtavale probleemid, mis edu ajal sageli varju jäävad. Olgu selleks ebaefektiivsed protsessid, puudulikud oskused või liigne enesekindlus. Lisaks arendavad tagasilöögid vaimset vastupidavust ning õpetavad pingega toime tulema, rahulikuks jääma ja leidma uusi lahendusi. Kuna ärikeskkond on meil pidevas muutumises, annab languste ületamine olulise konkurentsieelise, muutes raskused juhitavateks riskideks, mitte ületamatuteks takistusteks.