Laila Pawlak: Uus maailmakord
Laila Pawlak on SingularityU Nordic ja ReHumanize Institute’i kaasasutaja ja tegevjuht. Ta on menuka raamatu “The Fundamental 4s: How to Design Extraordinary Customer Experiences in an Exponential World” ning taanikeelse menuki “Exponential Organisations” kaasautor.
“Tulevik, mida loome, sõltub sellest, milliseid väljakutseid oleme valmis täna inimkonnana lahendama. Kõrvalseisjaks jääda pole võimalik.”
Kosmoselaev nimega “Planeet Maa”
Inimkonda võib vaadelda kui reisijaid ühel ja samal kosmoselaeval nimega “Planeet Maa”. Meie kõigi otsused mõjutavad selle toimimist ja tulevikku. Ehk see, milliseid väljakutseid oleme valmis täna kogu inimkonnaga lahendama otsustab, mis suunas ja kuidas me liigume. Kõrvalseisjaks jääda pole võimalik. Mitte kellelgi. Meil kõigil on kolm n-ö inimlikku valuutat, mida saame kasutada – tähelepanu, aeg ja raha. Sellest, kus ja kuidas me neid ressursse kasutame, sõltub, millise tuleviku üheskoos loome.
Maailma kõige tähtsam “to-do list”
Tänase maailma kõige olulisem tegevusnimekiri, mis peaks igaühele korda minema ja kuhu oma inimlikku valuutat suunata, on ÜRO kestliku arengu 17 eesmärki.
Täna saame väita, et vaesus on maailmas juba vähenenud, inimesed elavad kauem ja tervemana ning meil on rohkem vabadust ja oleme kaasavamad. Haridustase on üha kõrgem, inimesed teevad rohkem (üleilmset) koostööd ja innovatsiooni tase on kõrge. See kõik annab kinnitust, et paljud tehtud otsused on olnud õiged ning aeg, raha ja tähelepanu on suunatud õigetesse kohtadesse. Samas peame arvestama, et näiteks inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on endiselt katastroofiline.
Peamised tõukejõud – globaliseerumine ja tehnoloogia
Kaks peamist jõudu, mis tänapäeva maailma kujundavad on globaliseerumine ja tehnoloogia. Maailm muutub järjest keerukamaks ja tehnoloogia areng üha kiiremaks. Järgneva viie aasta jooksul jõuab internet prognoositavalt veel 3 miljardi inimeseni. Nad kõik soovivad hakata kasutama tehnoloogia võimalusi alates mängudest ja virtuaalreaalsusest, lõpetades liitreaalsusega. Maailm muutub järjest enam tehnoloogiast sõltuvaks ja inimesed on sellest üha enam mõjutatud. Tehnoloogia võimaldab meil teha asju kiiremini, paremini ja efektiivsemalt, ent samas mõjutab selle ülemäärane kasutamine inimeste tervist (näiteks uneprobleemid, ülekaal, üksindus jne). Kõrge tehnoloogia kasutus tööelus soodustab tööampsude suurenemist (GIG economy). Halvemal juhul aga asendatakse mõne töö puhul inimesed hoopis masinatega.
Seetõttu kaasneb tehnoloogia arenguga moraalne kohustus olla nii inimeste kui organisatsioonidena teadlikud oma tegevuse mõjust ühiskonnale ja keskkonnale. Ehk mida tehnoloogilisemaks maailm muutub, seda olulisemaks muutub inimlikkus. Tuleviku võti on kasutada tehnoloogiat inimkonna hüvanguks võimalikult targalt.
Ümbermõtestatud maailm
COVID-19 pandeemia ajendas inimesi oma elu mõtestama ja ümber hindama. Kodus töötamine suurendas nii produktiivsust kui ka jätkusuutlikku elustiili. Stanfordi Ülikooli 9 kuu vältel läbiviidud uuring 16 000 töötaja seas kinnitas, et kodus töötamine tõstis produktiivsust lausa 13%. Mõnedes riikides muutsid ca 85% inimestest oma elustiili pandeemiast tulenevalt jätkusuutlikumaks ja hakkasid varasemast enam viibima looduses.
Üheks suureks tööelu trendiks on saanud “Suur lahkumine” (Great Resignation). Uuringute järgi kaalub töökoha vahetamist ligikaudu 41% inimestest. Oluline on seejuures, et see ei sõltu inimeste elu standardist, vaid toimub kõigil tasanditel – lahkuda plaanivad või on seda juba teinud ka miinimum töötasu teenivad inimesed. Üheks selle põhjuseks on erinevatele uuringutele tuginedes tõik, et inimesed ei taha jätkata lihtsalt töö tegemist ja veel vähem töötada koos halbade juhtidega.
Personaliseeritud asünkroonne töötamine
Töö tegemine on ülemaailmse pandeemia mõjul muutunud järjest paindlikumaks. Seda nii aja, koha kui ka töö tegemise viisi mõttes. Kindlas kohas (enamasti kontoris) töötamiselt liiguti pandeemia tõttu kiirelt virtuaalsele töökorraldusele. Paljudes organisatsioonides andis see kogemus olulise tõuke hübriidse töötamise juurutamiseks, kus tööd võimaldatakse teha nii asukohapõhiselt kui ka kaugtööna. Järgmine töötamise ajastu võiks olla asünkroonne ehk töötamise viisi, aja ja koha otsustab inimene ise. Järjest personaalsemate töötamise eelistustega arvestamine eeldab tööandjatelt aga oma töötajate väga head tundmist ja personaliprotsesside põhjalikku ülevaatamist.
Vastutustundlik ettevõtlus ja eetilised juhid
Oluline märksõna, millest majandus järjest enam juhindub, on vastutustundlikkus. 2022. aastal Accenture ja Rehumanize Instituudi poolt tehtud uuring viitab, et lausa 89% juhte peab väga oluliseks, et organisatsioon, kus nad töötavad, ajaks oma äri vastutustundlikult. Selle juurde kuulub ka jätkusuutlik mõtteviis. Vastutustundlikud ja jätkusuutlikud ettevõtted on tavalistest (mitte-jätkusuutlikest) brändidest uuringute järgi lausa seitse korda edukamad. Võib julgelt väita, et kui täna on jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus organisatsioonide jaoks võimalus eristuda, siis lähitulevikus muutub see äri vältimatuks osaks.
Juhid vajavad eetiliste ja vastutustundlike organisatsioonide loomisel järjest suuremat personalijuhtide tuge. Ühtlasi peame õpetama juhtidele uusi oskusi eetiliseks ja jätkusuutlikuks juhtimiseks, et nad õpiks tundma uut maailma ja tuginema oma otsustes humaansetele põhimõtetele.
Mida saad Sina teha, et muuta juhtimist oma organisatsioonis inimlikumaks, eetilisemaks ja vastutustundlikumaks?
