„Maksudest personalitöös“: kaugtöö maksunüansid
Kui veel paar aastat tagasi oli kaugtöö mugav ja motiveeriv võimalus teha tööd ka mujal kui kontoris, siis COVID pandeemiaga muutus see paljude ettevõtete ja inimeste jaoks vältimatuks töökorralduseks. Igaüks pidi kiirelt kohanema ja ise oma töökeskkonna loomisega hakkama saama. Kel eraldi kodukontorit polnud, seadis kontorinurga kööki, magamistuppa või kolis ajutiselt maakoju. Sellest, kas, kes ja kuidas sellega kaasnevad kulud kompenseerib, ei mõelnud esialgu ilmselt keegi.
Töö kolis pandeemia tõttu paljude kodudesse ja on jäänud sinna tänaseni. Foto: Pexels.
Statistikaameti andmetel kasutas 2020. aastal oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest. 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem oli inimesi kaugtööl eelmise aasta teises kvartalis ehk pandeemia alguses, mil seda tegi ligi 200 000 inimest. 2021. aasta kevadise nakatumislaine ajal kaugtöötajate osakaal vähenes. Eesti Panga ekspertide koostatud 2021 Tööturu Ülevaate järgi tegi 2021. aasta teises kvartalis kaugtööd 185 000 inimest ehk umbes 29% hõivatutest.
Tänaseks on kaugtööst saanud paljude jaoks igapäevane lahendus – tööelu uus normaalsus. Seda aktspteerivad paljud tööandjad, kes on saanud aru, et töö saab tehtud ka väljaspool kontorit. Ideaalseks proportsiooniks peavad töötajad võimalust teha tööd võrdselt nii kodus kui ka kontoris, nagu selgus Tallinna Ülikoolis 2020. aasta lõpus läbiviidud uuringust. Neli aastat tagasi (2016) oli kaalukauss 30/70 tööandja kontori kasuks. Täna soovitakse kolm-neli päeva töötada kontoris ja üks-kaks kodus. Või siis jupitada tööpäev selliselt, et hommikul töötatakse kontoris ja pealelõunal kodus. Uuringu läbiviija, organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teeneka lektori Kadi Liigi sõnul on inimeste eelistused erinevad ja sõltuvad paljudest asjaoludest, nagu näiteks töö eripära, kodus töötamise võimalused ja suutlikkus sotsiaalset distantsi taluda. Uuringu järgi ei tahaks 10% inimesi üldse kontorist ära minna, 10% sooviks mujal töötada ning 80% soovivad natuke ühte ja teist. Igal juhul on selge, et kodukontorite tähtsus suureneb, kuna kodus töötamise valmidus ja kogemus, mis saadi 2020. aastal, mõjutab selle töövormi kasutamist ka edaspidi.
Ent nii, nagu tööandja ruumides töötamisega, kaasnevad ka kodukontoriga kulud. Seetõttu peab ettevõtte kaugtööd planeerides arvestama ka võimalike maksunüanssidega. Vestlesime PARE liikme, raamatupidamisteenuse büroo IMG Numeri spetsialistidega, mida peab ettevõte kaugtööd võimaldades ja korraldades silmas pidama.
Selgitage palun esmalt, mis on kaugtöö maksustamise kontekstis?
Maksustamisest rääkides mõistetakse kaugtöö all enamasti sellist kodukontoris töötamist, kus töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ruumides. Enamasti enda elukohas.
Millised töövahendid saab ettevõte kaugtööks töötajale soetada?
Tööandja saab anda kaugtööks töötajale kasutada olemasolevad töövahendid või soetada uued vahendid. Viimasel juhul vara üleandmist ei maksustata, kui see on tööandjal arvel vallasvarana ning see ei lähe töötaja omandisse. Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kuludokumentide alusel seejuures ainult need kulud, mis on otseselt seotud tööga. Kui kaugtöö lõppemisel jääb vara töötajale, siis peab ettevõtte leidma selle turuhinna ja tasuma erisoodustuse maksud. Erandina ei teki maksukohustust siis, kui töötaja hüvitab ettevõttele vara maksumuse.
Kuidas tõestada kaugtöö kulude seotust ettevõtlusega?
Kui kaugtööd tehakse kodus, siis peavad kodukontori kulud olema ettevõtlusega seotud – vajalikud töö tegemiseks ning dokumentaalselt tõendatud. Kuna tavaliselt osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, siis tuleb leida proportsioon kaugtööga seotud kuludele. Selle arvestamise aluseks võetakse üldjuhul:
- vara tegelik kasutus;
- ettevõtluses ja isiklikus tarbimises kasutatava pindala suhe;
- ajaline määratlus selle kohta, kuivõrd kasutatakse vara ettevõtluses ja isiklikus tarbimises (kui pindala suhet ei ole võimalik määratleda);
- varade puhul, kus proportsiooni määramine on keeruline, aktsepteeritakse jaotust, mille kohaselt 50% ulatuses kasutatakse vara ettevõtluses ja 50% ulatuses isiklikus tarbimises.
MTA soovitab fikseerida proportsioonid ettevõtte ja töötaja vahel kirjaliku kokkuleppena. Töötajale tehtavate väljamaksete aluseks on perioodilised kuludokumendid, kuhu on soovitatav märkida kulude hüvitatavad proportsioonid ja summad.
Kaugtööga kaasnevate kulude kompenseerimine tuleb töötajal ja tööandjal kokku leppida. Foto: Pexels.
Kuidas saab kaugtöö puhul maksuvabalt hüvitada kommunaalteenuste kulu?
Hüvitatavad kulud, näiteks elekter, sideteenused, vesi, jms peavad olema seotud töötaja kodu kasutamisega töö tegemiseks. Nende proportsioon peab olema põhjendatud ja kulud dokumentaalselt tõendatud. See on soovitatav taas eelnevalt töötajaga kokku leppida, mis kulud ja mis ulatuses on tööga seotud. Näiteks koduinterneti kulud on teatud ulatuses aktsepteeritavad, kuid majaühistu remondilaenu summad mitte.
Kas kaugtöö kuludelt saab ettevõte maha arvata ka sisendkäibemaksu?
Sisendkäibemaksu saab ettevõte maha arvata ainult neilt kuluarvetelt, mis on väljastatud ettevõtte nimele. Seega, kui kaugtööl olev töötaja kannab vastavad kulud algselt ise, arved on väljastatud töötaja nimele ning ettevõte hüvitab need, siis kuludokumentidel olevat käibemaksu ettevõte sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa ja kulud hüvitatakse töötajale koos käibemaksuga. Kui aga ettevõte on sõlminud osa kodukontori tööks vajalikke lepinguid oma nimel (näiteks internetiteenuste lepingu), siis saab ta sisendkäibemaksu neilt arvetelt maha arvata. Töötaja eraviisilise kasutuse osa tuleb ettevõttel sel juhul deklareerida käibemaksuarvestuses omatarbena.
Kui ettevõte on soetanud kaugtööks põhivarana arvel olevat vara, mida töötaja pärast kaugtöö lõppu ettevõttele ei tagasta, tuleb sellise vara tasuta kasutamist või võõrandamist maksustada ettevõtte poolt omatarbena.
Lisaks ei ole ettevõttel õigus sisendkäibemaksu maha arvata töötaja elukohas tehtud remonditööde või siseviimistluse ning koduga seotud tehnoseadmete (näiteks küttekehade) soetamise arvetelt.
Sarja toimetaja on PARE kommunikatsiooni töörühma liige Kadri Kiigema.
