Meeste tervis – soovitused töötajale ja tööandjale

November on meeste kuu. Ka seekordne teadusuudis on teemakohane ja võtan luubi alla Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku korraldatud uuringu: “Eesti 40–49aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev“”. Uuringu täismahus raportiga on võimalik tutvuda SIIN.

Uuring viidi läbi aastatel 2019-2020 ning selle eesmärgiks oli anda ülevaade 40–49aastaste meeste tervisest ja tervisekäitumisest. Analüüsi kaasati 3195 mehe andmed, kellest 59% hindas oma tervist väga heaks. Uuringu käigus mõõdeti vererõhku, hinnati olulisemaid üld- ja mehe spetsiifilist tervist hindavaid näitajaid. Samuti mõõdeti pikkust, kaalu, vööümbermõõtu ning keha rasvaprotsenti.[1]

Uuringu tulemused olid jahmatavad – vaid 2% uuringus osalenud meestest olid täiesti terved.

Muret tekitav on meeste elueastatistika ka teiste riikidega võrdluses. 2021. aastal on meeste oodatav eluiga 72,8 aastat, millest tervena elavad nad eeldatavalt 54,9 aastat (naistel vastavalt 81,4 ja 58 aastat). Eelmise aasta erakordselt suur tulemus on vähendanud nii meeste kui naiste oodatavat ja tervena elatud eluiga. Tervena elatud eluea poolest on Euroopas juhtival kohal Rootsi, kus mehed elavad tervena 72,8 aastat ehk sama kaua kui Eestis oodatavalt. Euroopa keskmisest elavad Eesti mehed tervena kaheksa aastat vähem.[2]

Peamised terviseprobleemid

Eesti meeste tervisekaotuse peamisteks põhjustajateks on liigne kehakaal (eriti vööpiirkonna rasvumine), kõrge vererõhk, suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja kõrge LDL-kolesteroolitase.

Levinuimaks terviseprobleemiks on rasvumine. Vööümbermõõdu järgi oli iga kolmas uuringus osalenud mees rasvunud, kehamassiindeksi alusel oli rasvunuid neljandik. Uuringu kohaselt oli rasvumine seotud paljude teiste tervisenäitajatega ning vajab seetõttu erilist tähelepanu (nt kehv tervise enesehinnang, kõrge vererõhk, valuvaigistite tarvitamine, kehvad maksanäitajad, madal testosteroon, erektsioonihäired ning vaimse tervisega seotud probleemid).

Ligi pooltel uuringus osalenud meestest oli kõrge vererõhk ning neist omakorda pooled ei olnud oma kõrgest vererõhust varem teadlikud. Tegemist ei ole siiski vaid Eesti probleemiga. Kõrge vererõhk on kogu maailmas peamiseks tervisekaotuse põhjustajaks ning kõrgvererõhutõbi enim levinud südame-veresoonkonnahaiguseks.

Kolmveerandil uuringus osalenutest oli normist kõrgem kolesteroolitase. Suurenenud kolesteroolitase on üheks peamiseks südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks.

Vaimse tervise probleemina toodi kõige sagedamini välja uinumisraskusi. Kirjeldatav meeste tervise uuring suurt depressioonikasvu ei tuvastanud. Küll aga on uuringus käsitletud varasemad uuringud tuvastanud depressiooni sümptomite levimuse hüppelise kasvu (pea kahekordistumise) koroonapandeemia ajal. Osalt on selle näitaja kasv tingutud sellest, et vaimsest tervisest on hakatud rohkem rääkima ning seda tehakse varasemast julgemalt.

Uuringus osalenud meestes 14% suitsetas iga päev. Võrdluseks tuuakse välja ka teiste sarmaste uuringute andmed, mille kohaselt on suitsetavate meeste osakaal Eestis siiski poole suurem.

Enam kui pooltel uuringus osalenud meestest tuleks tähelepanu pöörata alkoholi tarvitamise vähendamisele. Alkoholi tarvitamise puhul rõhutatakse, et siin puudub seos meeste haridustasemega.

Töö ja rahulolu tööga

Uuringu käigus esitati meestele küsimusi ka tööga rahulolu ning tööharjumuste kohta.

Peaaegu kõik uuringus osalenud mehed märkisid end tööl käivateks ning enamik neist olid oma töö ja töökohaga rahul (92%).  Peaaegu pooled uuringus osalenud meestest töötasid üle 40 tunni nädalas, 5% üle 60 tunni ning kümnendik alla 20 tunni nädalas. Mehi, kelle tööaja sisse jäi ajavahemik 21.00–6.00 oli ligikaudu neljandik. Tööga rahulolematute hulgas oli märksa sagedamini vallalisi, lastetuid, koduse keelena eesti keelt kõnelevaid ja väga suure töökoormusega mehi.

Füüsilist tööd tegi kolmandik vastanutest ning neljandikul ei sisaldanud töö füüsilist koormust. Terviseprobleemide esinemine oli sagedasem meeste hulgas, kes töötasid ala- või suure ülekoormusega või kes tegid peamiselt füüsilist tööd.

Uuringus leiti, et füüsiline töö on seotud kehvemate tervisenäitajatega; samas rõhutati, et tulemuste tõlgendamisel peaks arvestama sellega, et füüsilist tööd tegevatel inimestel on sageli madalam sotsiaalmajanduslik seisund ning nende riskikäitumine on teistest sagedasem (nt enam igapäevasuitsetajaid).

Rasket füüsilist tööd peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguriks.

Soovitused tööandjatele ja töötajatele

• Jälgida, et tööülesanded ei oleks liiga rasked.
• Võimalusel automatiseerida raskemaid töölõike ja kasutada tehnilisi abivahendeid.
• Teha piisavalt puhkepause.
• Võimalusel tekitada tööülesannete vaheldust.
• Tööst vabal ajal teha aeroobset treeningut.
• Kontrollida regulaarselt kehamassiindeksit ja vööümbermõõtu.
• Kontrollida regulaarselt vererõhku. Vererõhku peaks kontrollima igal aastal. Sagedamini peaksid seda kontrollima: alates 30. eluaastast päriliku südame-veresoonkonnahaiguste soodumusega inimesed; need, kellel on varem olnud kõrge vererõhk; liigse kehakaaluga inimesed; raske füüsilise töö tegijad; kehaliselt vähe aktiivsed inimesed; suitsetajad (nii tava- kui e-sigarettide tarbijad).
• Üle 40aastastel meestel kontrollida kolesteroolinäitajaid vähemalt kord aastas.
• Õppida stressiga toimetulekut.
• Panustada heade (partner)suhete hoidmisele. Panustada terve sisekliima ja hea organisatsioonikultuuri loomisesse ning hoidmisesse organisatsioonis.
• Hoida ja toetada vaimset tervist. Omal kohal on siin näiteks psühholoogi külastuste normaliseerimine ja toetamine, mentorlus, coaching, supervisioon.
• Panustada inimeste juhtimise kvaliteedi parendamisse organisatsioonis.
• Kontoris võiks olla vererõhuaparaat, mida kõik töötajad saavad vajadusel kasutada.
• Tööl võiks töötajatele võimaldada tervislike näkse, näiteks pähkleid ja puuvilju.

Üldised soovitused tervislikuks elustiiliks, sh kehakaalu ja vererõhu kontrolli all hoidmiseks

• Toituda mitmekesiselt: tarvitada rohkem marju, puu- ja köögivilju, sh kaunvilju (vähemalt 500 g päevas nimetatud toiduaineid päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Tarvitada vähem magusaid piimatooteid; sea- ja veiseliha; magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Mitte ületada päevast soovituslikku soolatarbimise piirkogust (6 g ehk umbes 1 teelusikatäis). Soolatarbimist saab kontrolli all hoida ise toitu valmistades (kasutades alternatiivseid maitseaineid), vältides toidule söömise ajal soola lisamist ja jälgides toitu ostes pakenditelt nende soolasisaldust.
• Liikuda vastavalt WHO soovitustele (minimeerida istumisaega ja teha vähemalt 150 min aeroobset mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas; lisakasu on, kui vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi).
• Hoiduda sõltuvusainetest, sh vältida nii tavasigarette kui ka alternatiivseid tubakatooteid (sh e-sigaretid, huuletubakas).
• Mitte liialdada alkoholiga.
• Magada piisavalt.

Rahvusvahelise uneorganisatsiooni soovitused kvaliteetsema une jaoks

• Järgi regulaarset uinumise ja ärkamise aega.
• Väldi päeval magamist kauem kui 45 minutit.
• Neli tundi enne uinumist vältida sigarettide tarvitamist, liigset alkoholi tarvitamist, raskesti seeditavaid, vürtsikaid või suhkrurikkad toite.
• 6 tundi enne uinumist vältida kofeiini sisaldavaid tooteid (50). Lisaks tuleks hoiduda voodis töötamisest ja vältida nutiseadmete kasutamist enne uinumist.

Uuringus rõhutatakse, et kuigi tähelepanu vajavad mitmed erinevad tervisetegurid, on tervise kujundamine siiski suuresti meeste enda kätes. Tegemist on teguritega, mille negatiivset mõju tervisele saab vähendada elustiili muutest ning ja vajadusel õigeaegse meditsiinilise sekkumise abil.

 

 

 

 

 

 

 

Viire Täks

PARE arendusnõunik

viire@pare.ee