Osalejad räägivad: Kuulamise mõju(võim) suhtluses ja suhetes on teadliku harjutamise vili

Koostöös koolitaja, coachi ja pikaajalise pareka Ruti Einpaluga otsustasime kevade hakul korraldada avaliku koolituspraktikumi arendamaks oskust, mille laiem ja teadlikum rakendamine parendab võluväel suhtlemist ja koostööd igal tasandil meie elus. Oskus aktiivselt kuulata. Eriti oluliseks muutub see tööriist ajal, mil ümbritsevatest ärevatest sündmustest tekkinud pinge inimeste toimimist halvab või intensiivsed suhtlusolukorrad lahendustele suunamist vajavad. Seetõttu kutsusimegi juhte, personalijuhte ja teisi kuulamisest kui juhtimistööriistast huvitatuid 19. mail PARE koolitusklassi intensiivsele, põnevale, avastusi täis õppimispäevale, et aktiivset kuulamist harjutada. Mis on kuulamisoskuses nii erilist ja mida osalejad praktikumist kaasa võtsid? Oma mõtteid jagavad Eesti Energia värbamisjuht Natalja Horohordina, KPMG kliendisuhete juht ja coach Merit Miller ning PARE arendusnõunik Viire Täks. Küsimusi küsis ning artikliks vormis Jaanika Siiroja.

 

Aitäh, Natalja, Viire ja Merit, et valisite kuulamisoskuste praktikumis osalemise ja olete nõus oma tänaste teadmiste ja kogemuste põhjal teemat laiemalt avama ja peegeldama.

Küsin alustuseks teie visiooni sellest, mis muutuks maailmas paremaks, kui oleks rohkem päris kuulamist?

Merit: Päris kuulamine muudab kogu maailma paremaks. Olla kuuldud ja kuulatud on võrreldav tunnustamisega, see on sügav inimlik vajadus. Ma arvan, et ma ei liialda kui ütlen, et pealiskaudne kuulamine on inimeste rahulolematuse, ärevuse ja depressioonide üks juurpõhjusi. Päriselt kuulamine annab meile tunde – olen vajalik, mu mõtted on huvitavad, ma olen väärtuslik.

Natalja: Kui võtta mitte ainult tööalast aspekti, vaid elu tervikuna, siis usun, et inimeste õnnetunne ja tahe elada oleks kordades kõrgem. Iga inimene tahab, et ümbritsev keskkond ja inimesed mõistaks teda ja oleks ta suhtes tähelepanelikumad. 

Viire: Parema kuulamisoskusega loome suures plaanis vaimselt tervemat ühiskonda. Tööalaselt aitab meie endi ja meie kolleegide parem kuulamisoskus vähendada inimeste stressi ja läbipõlemist, toetab motivatsiooni ja töötahet ning muudab tööl õnnelikumaks. Kui sellised rahulolevamad inimesed lähevad koju oma perede juurde ja oskavad neidki kuulata, siis kasvatavad nad õnnelikke, terve enesehinnanguga lapsi, kes sellist oskust tulevikus oma elus kasutama hakkavad. Näen, et üldisel paremal kuulamisoskusel võib olla väga lai ja maailma muutev mõju.

 

Tundub, et eelmine küsimus vastas juba palju ära, ent uurin ikkagi: mis paneb Sind tahtma paremaks kuulajaks saada?

Merit: Heast kuulamisoskusest võidame me kõik! Alustuseks on aktiivne kuulamine vestluse käigus ainus võimalus saada uusi mõtteid. Igapäevaelus on meil igaühel oma agenda, oma soovid ja eesmärgid. Pakkudes aktiivse kuulamise kogemust näiteks oma lapsele, sõbrale, partnerile, töökaaslasele ja kliendile, on oluliselt suurem tõenäosus kiiresti ja valutult jõuda ka ühiste kokkulepeteni. Aktiivne kuulamine hoiab omavahelised suhted korras. Hea energia õhkkonnas on ka igaühe motivatsioon kõrgem ning loovus saab tiivad. 

Natalja: Minu motivaatoritek on tahe ja vajadus mõista erinevaid inimesi, muuta koostööd paremaks, soov saada heaks juhiks, mõistvaks vanemaks ja lähedaseks.

Viire: Soov olla parem lapsevanem, abikaasa, coach, kolleeg ja sõber.

 

Osalesid hiljuti PARE poolt korraldatud kuulamisoskuste praktikumis. Mis Sind selles teemas koolitusel või igapäevakogemuses intrigeerib? Mis on Sinu jaoks selles kõige suurem väljakutse?

Natalja: Koolitusel käsitletust pani mind imestama väga elementaarne ja lihtne mõte, et tihtipeale piisab inimest rahulikult kuulata, mõista, vaikida ja juba sellega saab paljud olukorrad lahendada. Ei ole tarvis veenda, argumenteerida, suruda, vastu vaielda, põhjendada.
Minu meelest inimkond alahindab kuulamisoskust ja kiire elutempo (või ka hirmude ja ebakindluse) tõttu kaldume tihti suhetes võitlema, tuginedes automaatsetele reaktsioonidele ja käitumismustritele. Kõige keerulisem on ennetada automaatseid käitumismustreid igapäevases elus ja teha enda sees päris muutust.

Merit:  Fantastiline koolitus – tänud, Ruti Einpalu! Aktiivne kuulamine on väga teadlik tegevus, mille eelduseks on otsus kuulata. Aktiivne kuulamine on meie ajule väga suur pingutus, see võib olla tõeliselt väsitav, seega ei saa me seda teha 100% ajast. Kui aga iseendaga kokku leppida MIKS täpselt minu otsus pühenduda konkreetsel hetkel kellegi aktiivsele kuulamisele on hea nii mulle, talle kui kõikidele ümbritsevatele inimestele (nt pere, tiim), siis on ka väljakutse lahendatud ja motivatsioon paigas. Kõige lihtsam – proovi ja imesta, see toimib! 

Viire:  Olen kogenud tõelise kuulamise jõudu ja näinud, kui võimas vahend see võib olla. Kõige suurem väljakutse on kuulamise ajal ise vait olla, tahaks ju nõu anda ja aidata. 

 

Väike “eksam” ka siia vahele 🙂 Mis Sinu jaoks on aktiivne kuulamine?

Natalja: Konkreetsele inimesele keskendumine, tema emotsionaalse seisu mõistmine, tema „valukohast“ aru saamine ja vajadusel kuulamistehnikate rakendamine. Üldine eesmärk on peale mure ära kuulamist jõuda koos rääkijaga konstruktiivse faasini.

Merit: Lühidalt öeldes, kui naeratus on kiireim tee, et luua kontakt teise inimesega, siis aktiivne kuulamine on lühim tee, et luua hea energia parimaks võimalikuks koostööks. 

 

Väga hea! Kui mõtled spetsiifilisemalt personali- ja inimeste juhtimise valdkonna peale, siis kus on aktiivse kuulamise oskusest kõige rohkem kasu ja mida võiks selle teadlikum kasutamine anda?

Natalja: Igal tasandil ja koostöövormides on aktiivse kuulamise oskus väärtuslik: nii juhi ja töötaja, töötajate kui juhtide omavahelises suhtluses. Suurem kasu tekib kuulamisoskusest muudatusi juhtides, strateegilises juhtimises (töötajate kaasamisel) ja tegevuste optimeerimisel.

Viire: Seda on vaja igasugusel inimestega suhtlemisel, eriti inimeste juhtimisel. Rääkides aga konkreetselt personalitöötajatest, siis on see kindlasti hädavajalik värbamisel, intervjueerimisel, erinevate vestluste läbiviimisel, konfliktide lahendamisel ja  läbirääkimiste pidamisel.

 

Räägi üks isiklik või kuuldud lugu, mis selgitab kuulamise või mitte kuulamise mõju?

Natalja: HR rolli mitmekesistamisel (liitsime kokku 2 funktsiooni) oli esiti meeskonnal keeruline kaks seni tundmatut vastutust omaks võtta. Samas meeskonnas töötades ning kiireid tulemusi soovides oli sinna segatud ootus, mis eeldas pingutust. Samal ajal ei olnud aega ega võimalust oma seisukohti jagada, mille tulemusel tekkis suur rahulolematus ja vastupanu. Muudatust aitas ellu viia igale meeskonnaliikmele keskendumine, rahulik kuulamine ja vastu kajamine.

Viire:  Räägin oma isikliku kogemuse ühel tööintervjuul osalemisest, kus minul oli kandidaadi roll. Mõned aastad tagasi käisin tööintervjuul ühes mainekas riigiasutuses. Juht, kes mind intervjueeris küsis küll küsimusi ja kuulis mu vastuseid, aga surfas terve intervjuu vältel oma telefonis ja luges arvutist Delfi uudiseid. Minu peas oli dialoog, et kui minu jutt teda ei huvita, siis miks ma siin olen ja räägin. Peale mõnd minutit oli minu motivatsioon sinna tööle saada väga madalale langenud. Selline käitumine tundus mulle äärmiselt ebaviisakas ja olin sisemiselt otsustanud, et selle juhi alluvuses ma kindlasti töötada ei sooviks. Kuigi mitmel korral oli mul tahtmine püsti tõusta ja lahkuda, pidasin ma siiski lõpuni vastu. Ei pea vist ütlema, et minu sisemise häälestuse tõttu läks see intervjuu halvasti ja tööle ma sinna ei läinud.

Vaatame kokkuvõtteks ka hetkeks tulevikku – mida võiks ühiskonnale anda laiem aktiivse kuulamise oskus?

Merit: Meie peegelneuronid töötavad täistuuridel, seega eeskuju nakatab. Kui võtame fookusesse lapsed, siis ulatub mõju võimalikult kaugele tulevikku. Tsiteerin siinkohal Ema Teresat, kes ütles, et kui soovid muuta maailma, siis mine koju ja armasta oma perekonda. Teisisõnu, mida enam suudame pakkuda aktiivset kuulamist lastele ja noortele, seda enam on meil terveid suhtemustreid, üksteisemõistmist, enesesõbralikkust ja loovust tulevikus kogu ühiskonnas!  

 

Natalja Horohordina, Eesti Energia värbamisjuht 

Merit Miller, KPMG kliendisuhete juht ja coach 

Viire Täks, PARE arendusnõunik

 

Kommentaar koolitajalt ja coachilt Ruti Einpalult:

Aktiivne kuulamine on kõige raskem aga ka kõige maagilisem suhtlemisoskus, kui me soovime head tulemust, häid suhteid ja loovat elutervet õhkkonda. 

Mina kohtusin aktiivse kuulamisega 19 aastat tagasi, kui sündis minu neljas laps. Sain äkki aru, et on viimane aeg saada paremaks lapsevanemaks ja paremaks inimeseks ning minu teejuhiks sai Thomas Gordoni suhtlemistreening. Olen ikka teel, sest paremaks inimeseks (loe: kuulajaks) saamine eeldab enesejuhtimist. Viimane on aga igas uues keerulises olukorras uus väljakutse.

Kuulamise kaudu on võimalik õppida juhtima teise inimese emotsioone. Selle jaoks on esmatähtis juhtida iseenda omi ja olla  tõepoolest kohal. Sellest juba täiesti piisab, et kõik su ümber hakkab muutuma.

 

Loe kuulamisoskuste kasu (ja mittekuulamise kahju) kohta lähemalt tema blogist:

https://rutieinpalu.com/mustiline-valuuta-kuulamine/

https://rutieinpalu.com/elu-on-liiga-luhike-selleks-et-mitte-aktiivselt-kuulata/ 

Vaata lisaks:

PARE tulevased sündmused ja koolitused (täieneb järjepidevalt): Kalender – PARE

Koolitaja ja coach Ruti Einpalu: Ruti Einpalu – Ruti Einpalu PCC