PARE kui sotsiaalne partner ja tasakaalustaja
PARE eesmärk on edendada Eesti tööelu ja parandada juhtimiskvaliteeti. Läbi seadusloome väljatöötamises osalemise, süsteemse koolitus- ja kutsetegevuse, professionaalse meeskonna, hulga vabatahtlike ja juhatuse liikmete panuse on PARE ühiskonnas sotsiaalne partner ja tasakaalustav jõud.
Üks suur verstapost sai 2022. aastal PARE jaoks ületatud. Tänavu jaanuaris esitles PARE tööelu manifesti, kus on kirjas 22 ideed Eesti tööelu edendamiseks. Ideed töötasid välja PAREsse kuuluvad personalijuhid, kes näevad ja tunnetavad päevast päeva kõige teravamaid teemasid. Teiste ideede seas peavad personalijuhid oluliseks näiteks iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sisseviimist töölepingu seadusesse, kaugtöö ja valveaja regulatsiooni muutmist ning töötajate tervise hoidmiseks maksuvabade teenuste ringi laiendamist.
Eesti tööelu mõjutavad juba praegu ja tulevikus veelgi enam tööealise elanikkonna vähenemine ning vananemine. Tööturule jõuavad teistsuguste ootustega põlvkonnad, uued töö tegemise viisid ja vajadus kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga on proovikiviks kõigile. Lisaks kasvab üha enam organisatsioonide ühiskondlik vastutus kliima ja jätkusuutlikkuse küsimustes.
Just neil põhjustel on PARE võtnud eesmärgiks edendada Eesti tööelu ja teha nii personalijuhtide kui ka laiemalt tööandjate elu kergemaks. PARE roll on olla tunnustatud sotsiaalne partner tööelu valdkonnas ja tasakaalustaja tööandjate ja töötajate vahel. On see sama roll ju ka personalijuhil ettevõttes, kus tuleb seista hea töötajate huvide eest, aga samas vastata ka juhtide ootustele.
Alates manifesti väljakuulutamisest on PARE juhatuse ja tööelu töörühma liikmed kohtunud pea kõigi Eesti erakondade ja mitmete valitsusasutustega. Manifest on toonud PARE veelgi rohkem pilti, sest teemad, mida käsitletakse, lähevad korda ka seadusandjatele ja poliitilistele erakondadele.
PARE esitles tööelu manifesti 26. jaanuaril, kui toimus aruteluring, kus osalesid Katrin Saks (TLÜ), Riina Einberg (Asutajate Selts), Ene Tampuu (Incap Electronics Estonia OÜ), Kalev Pihl (SK ID Solutions), Karoli Hindriks (Jobbatical), Mart Luik (Tallinna Strateegiakeskus), Taavi Rõivas (Auve Tech), Kai Realo (Ragn Sells), Estel Pukk (PARE tööelu töörühma juht) ja veebi teel Agur Jõgi (Pipedrive).
Vestlusringis arutati, miks pole taolist manifesti varem tehtud ja leiti, et nüüdseks suurimaks ajendiks, et tegutsema asuda, oli koroonapandeemia, mis töötamist jäädavalt muutis. Räägiti tööjõukriisist ja kahanevast tööjõuturust ning sellest, et tööturul on pooled vahetunud ja tööandjal tuleb luua keskkond, kuhu töötaja tahab tulla.
Ühiselt leiti, et on tarvis kvaliteetset tööjõudu, et Eestisse tuleksid välismaised peakorterid ja et need siia ka jääksid. Enamik PARE manifesti ettepanekuid ongi suunatud sellele, et oleks mõistlik hoida oma strateegilist pädevust sellises riigis, kus on hästi lihtne kiiresti areneda ja tööd teha.
Meenutused kohtumistest
Veebruaris kohtus PARE Eesti 200 majandustoimkonna juhi Joakim Heleniusega. Kohtumisel tutvustati PARE tööelu manifesti ja arutati Eesti tööelu edendamise üle. Helenius ütles, et Eesti on väike – saame teineteisega kergesti rääkida ja otsuste tegemine on lihtsam ja kiirem kui suurriigis. Ta lisas, et PARE näol on Eestis olemas tööelu eksperdid ja riigil on mõistlik välja pakutud ideid kuulda võtta.
Märtsis toimusid kohtumised siseminister Kristian Jaaniga, tervise- ja tööminister Tanel Kiige ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga ning sotsiaalministeeriumi tööelu asekantsleri Sten Andreas Ehrlichiga, Sotsiaaldemokraatide erakonnaga ning ettevõtlusminister Andres Sutiga.
Kohtumisel siseminister Kristian Jaaniga keskenduti eelkõige paindlikule tööaja korraldusele ja välistööjõule. Minister kinnitas, et lähtudes tööjõuturu olukorrast praegu ja tulevikus, tuleb muuta tööjõurände tingimusi paindlikumaks ning on vaja leida tasakaal julgeoleku ja tööelu vajaduste vahel. Siseminister avaldas lootust, et Riigikogu menetleb peagi töörände küsimusi kiiresti ja konstruktiivselt.
Kohtumisel tervise- ja tööminister Tanel Kiige, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning sotsiaalministeeriumi tööelu asekantsleri Sten Andreas Ehrlichiga tõdeti ühiselt, et tööelu olemus on lõplikult muutunud. Minister Kiik sõnas, et tööelu muutub tulevikus veelgi ja seda tõenäoliselt suunas, mida me lõpuni ennustada ei oska. On selge, et kõikidele ametitele ei ole enam võimalik samade põhimõtete järgi läheneda, kuid mõtestamist vajab, kas erisused tuleks välja tuua sektori, töö olemuse või mõne muu kriteeriumi põhjal. Minister Riisalo rõhutas töötajate vaimse tervise toetamise tähtsust – alates teadlikkuse parandamisest kuni digitaalsete keskkondade loomiseni, kus inimesed saaksid ennast ise aidata.
Kohtumisel Sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga keskenduti eelkõige tööandja ja töövõtja suhetele muutunud töövormide puhul, olgu selleks kaugtöö, platvormitöö, tööampsud või muu. Pikalt arutati, kas Eesti ühiskond on valmis selleks, et töökeskkonna mõttes pole tööandja roll enam täita kontrollifunktsiooni, vaid olla pigem juhendaja.
PARE liikmete arvates on võti paindlikkuse tagamisel iseseisva otsustuspädevuse toomine seadusandlusesse. PARE esindajad rõhutasid, et see on võimalus, mitte kohustus, tuues näite vastavast seaduse rakendamisest Norras. Selle võimaluse loomine aitab paremini tööturul hõlmata ka näiteks omaste hooldusega seotud inimesi, eri vanusegruppe või väikeste laste vanemaid.
Kohtumisel ettevõtlusminister Andres Sutiga tunnustati ministrit sammude eest välistööjõu suunal ja keskenduti ettevõtlust soosivale ja edasi viivatele muudatustele tööseadustes. Pikemalt peatuti iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste juures ja nenditi, et tööseadusi tuleb vaadata puhtalt lehelt. Laiema suunana tuleks sisse tuua erinevaid töövorme, suurendada avalikkuse teadlikkust ja kujundada suhtumist hirmude vähendamise teel.
Aprillis osales PARE Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, kus anti ülevaade muutunud tööoludest ja rõhutati eeskätt seda, miks on oluline tuua Eesti tööseadustesse sisse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Samuti tõsteti esile vajadust defineerida, kus Eesti end välistööjõu värbamisel positsioneerib. Rõhutati ka välistööjõu värbamisprotsessi lihtsustamise vajadust, vaimset tervist ja maksuteemasid pidades silmas spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksu vabastuse piirmäära tõstmise ning maksuvabade teenuste ringi laiendamise vajadust.
Suur verstapost oli kohtumine Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Kohtumise tuli juttu paljudest teemadest, ent peaasjalikult sellest, kuidas saaksid kaks organisatsiooni teha koostööd, et Eesti tööelu edendada. Räägiti ajale jalgu jäänud tööseadustest ja sellest, kuidas saaks neid kõige tõhusamalt ajakohastada. Ametiühingute Keskliit leidis, et ühisosa PARE tööelu manifestiga on olemas ja nii mitmedki ideed võiksid laiemat kõlapinda ja kasutust leida.
Kõige enam arutleti töölepingu seaduse üle. Diskuteeriti, kas oleks tarvis luua täiesti uus seadus või täiendada olemasolevat. Personalijuhtide mureks on, et kõigil eranditel on tihtipeale keeruline näppu peal hoida. Teisalt on töötajale hea, kui kindel baas on paigas ja selle pinnalt saavad tööandja ja töötaja omavahelisi kokkuleppeid luua. Kokkulepete loomine oli kohtumise üks valdavatest märksõnapaaridest.
Juunis kohtus PARE Reformierakonna rahandustöörühma liikmetega. Fookusesse võeti tööelu manifesti maksudega seotud ettepanekud. Arutati, kas oleks mõistlik tõsta tervise- ja spordikulude erisoodustusmaksu vabastuse piirmäära. PARE , Maksu- ja Tolliameti ning Tervisekassa ülevaatest on selgunud, et maksuvabastuse kasutamine on väga väike. 2021. aastal kasutas vaid 4,65% Eesti tööandjatest võimalust teha maksuvabasid tervisekulusid. Seega jõuti kohtumisel järeldusele, et esmalt tuleks tööandjate seas tegeleda teavitustööga.
Oluline murekoht spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksu puhul on see, et nimekirjades olevad erisoodustusmaksuga maksustatavad tegevused on liiga rangelt piiritletud. Kohtumiselt jäi kõlama ka mõte, kas ja kuidas nimekirja vabamaks muuta.
Maksuteemadele lisaks tuli juttu ka kaugtööst ja iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõistest. Ühiselt leiti, et töölepingu seadus on suuresti ajale jalgu jäänud ja iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sisseviimine seadusesse tooks märksa rohkem paindlikkust.
Selle hooaja viimane ja väga märgiline kohtumine toimus 14. juunil, kui kohtusid PARE, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Sotsiaalministeerium. Laual oli kaks suurt teemat: iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sisseviimine töölepingu seadusesse ja valveaja regulatsiooni muutmine.
PARE tutvustas oma tõlgendust iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõistest. Arutleti, kuidas ja milliste kriteeriumide põhjal saaks defineerida iseseisva otsustuspädevusega töötajat. Kuna mõiste sisseviimine töölepingu seadusesse oli laual ka mõni aasta tagasi, leiti kohtumisel ühiselt, et teema on äärmiselt aktuaalne ja vajalik ning iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste rakendamiseks uuritakse juurde uut praktikat ja palkade statistikat.
Juttu tuli ka valveajast ja ettepanekust kaotada valveaja puhul sektoripõhine vaade. Uue valveaja lahenduse määratlemiseks kogub PARE enda liikmete kogemuslugusid, mis on oluliseks sisendiks seadusloome muutmisel.
Kohtumisi olnud palju, kaasa on löönud nii PARE juhatuse liikmed kui ka tööelu töörühma liikmed. Tööelu manifesti loomisega on PARE astunud tohutu suure sammu edasi selleks, et olla tunnustatud sotsiaalne partner tööelu valdkonnas. Selle olulisust näitab ka see, et PARE liikmed valisid tööelu manifesti PARE 2021/2022. hooaja kõige olulisemaks teoks.
Edaspidi on plaanis tuua manifesti veelgi olulisi ettepanekuid ning jätkata partneritega arutelusid, et personalijuhtide ja laiemalt tööandjate tööd kergemaks ja tõhusamaks ning seeläbi ka meie kõigi tööelu paremaks teha.
