Mul läheb tempokalt, aga hästi. Mulle tegelikult meeldivad keerulised olukorrad – naudin protsessi, kus alguses on probleem või midagi alles kujunemisjärgus ning samm-sammult saab sellest toimiv lahendus.

Tööväliselt panevad silma särama ladina rütmid ja tants – bachata, salsa, zouk ja kizomba aitavad pea töö- ja koolimõtetest tühjaks saada ja pingeid maandada.

Olen RTX Lines OÜ personalijuht ning minu töölaud on tegelikult väga kirju – värbamine, töösuhted, dokumentatsioon, töökeskkond, töötajate arendamine ja HR-protsesside ülesehitamine. Ettevõte on kahe aastaga kasvanud umbes 50 töötajalt enam kui 100 töötajani ning meil on väga erineva tausta ja rahvusega töötajaid, sealhulgas bussijuhte Eestist ja Lätist.

Üks suuremaid väljakutseid oli kevadel lühikese aja jooksul suure hulga bussijuhtide värbamine kahele liinile. Alguses tundus ülesanne päris hirmutav, aga lõpuks leidsime inimesed ja täitsime vajalikud ametikohad. Sellised väljakutsed mulle tegelikult meeldivadki, kus on näha ka mõõdetav tulemus.

Hindan juhtimist, kus on usaldus, selged eesmärgid ja piisavalt tegutsemisvabadust. Mulle piisab sellest, kui tean eesmärki ja oodatavat lõpptulemust – isegi kui ma kohe ei tea, kuidas sinna jõuda, uurin selle ise välja. Ja kui vaja, siis helistan sõbrale PAREst.

Mikromanageerimist ma ei hinda ning minu jaoks on oluline ka õigeaegne ja selge info. Samuti usun tagasisidesse ja tunnustamisse – need aitavad hoida motivatsiooni ning annavad soovi järgmisel korral veel paremini teha.

Sest siin saad üsna kiiresti aru, et sa ei ole oma probleemidega üksi. Organisatsioonid ja valdkonnad võivad olla väga erinevad, kuid kui töö keskmes on inimesed, on paljud mured üllatavalt sarnased. Teiste kogemustest saab õppida, küsida nõu ja vahel lihtsalt kinnitust, et ka teised pusivad samade küsimustega. Lisaks pakuvad erinevad üritused ja koolitused võimalust oma tavapärasest töökeskkonnast välja tulla ja silmaringi laiendada.

Mina sattusin PARE juurde tänu oma toonasele personalijuhile, kui töötasin veel värbamispartnerina. Ta natuke nügis mind kogukonna üritusele minema. Alguses lihtsalt käisin, siis otsiti vabatahtlikke, tõstsin käe – ja siin ma olen, aastast 2023.

Ilmselt tegeleksin õmblemise ja kudumisega. Aastaid tagasi oli mul isegi Isetegija.net-is oma käsitööblogi ning Virumaa käsitööhuvilistega tekkis selle ümber aktiivne kogukond – tutvusime internetis ja hakkasime ka päriselt kokku saama. Naljaga pooleks võib öelda, et see oli natuke nagu tolle aja PARE, lihtsalt personalitöö asemel ühendas meid käsitöö.

Mulle meeldib teha omanäolisi riideid või olemasolevaid ümber kujundada, et need oleksid isikupärasemad. Olen heegeldanud mänguasju ja isegi kleidi ning kudunud sokke ja kampsuneid. Praegu õpin personalijuhtimise magistrantuuris, nii et käsitöö on kahjuks mõneks ajaks tagaplaanile jäänud.

Kui võimalus tekib, siis tantsides! Kuna ma ei ela Tallinnas ja minu kodukohas ladina paaristantsutrenne ei ole, püüan jõuda drop-in-tundidesse ja nädalavahetuste workshop’idele. Bachata, salsa, zouk ja kizomba – minu jaoks ei ole kõige tähtsam täiuslik tehnika, vaid fun, hea seltskond ja võimalus ennast töö- ja koolimõtetest välja lülitada.

Kõige lihtsam on minuga ühendust võtta LinkedIni kaudu.