START-AI projekt “Sooliselt tasakaalustatud lähenemine uutele AI-põhistele rollidele”

Projekt toimub koostöös: TalTech, Targa Töö Ühing 

Kaasrahastanud Euroopa Liit

Projekti eesmärk

Suurendada naiste osakaalu juhtivatel ametikohtadel ning aidata seeläbi vähendada Eesti tööjõuturu vertikaalset segregatsiooni.
Keskne eesmärk on vähendada soostereotüüpide mõju juhtide värbamisel ning ennetada soolist diskrimineerimist värbamisotsuste tegemisel. Selle saavutamiseks keskendub projekt eeskätt värbamisprotsessi võtmeosaliste – personaliotsinguorganisatsioonide, personalitöötajate ning organisatsioonide juhtide – tedalikkuse ja kompetentsi suurendamisele.

Projekti tulemus

Projekti tulemusena suureneb personaliotsingufirmade, personalitöötajate, juhtide ning laiema avalikkuse teadlikkus sellest, kuidas soostereotüübid mõjutavad juhtide värbamist ning seda, keda nähakse nö ideaalse juhina.

Projekti kestus

14.09.2026-13.09.2028

Projekti eelarve

200 000 eurot

Projekti partnerid

Eesti Personalijuhtimise ühing PARE

MTÜ Soouuringute keskus Dike

Tartu Ülikool

Iga organisatsiooni põhiressursiks on inimene. Seetõttu on aasta-aastalt muutunud üha olulisemaks kvalifitseeritud tööjõu leidmine ja hoidmine. Organisatsiooni suurusest või tegevusvaldkonnast olenemata peaks juhatus tagama, et ettevõtte eesmärgid on selgelt sõnastatud ja ka töötajatele edastatud. Kui töökorralduses puuduvad kokkulepped ja omavaheline mõistmine, võib juhtuda, et töötajatel väheneb motivatsioon, mis ohustab seeläbi seatud eesmärkide saavutamist (Donlevy ja Silvera, 2007). Neli erasektori juhti viiest on seisukohal, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine ettevõttes tõmbab ettevõttesse paremaid, pädevamaid töölesoovijaid. Seega peitub sotsiaalses vastutustundlikkuses ka otsene kasu tööandjale ja organisatsioonile. (Ibid.)

Soolõige Teemaleht (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, 2015) kirjutab, et soolise kihistumise ja soolise ebavõrdsuse mõisted viitavad erinevate ressursside sotsiaalsete kohustuste ja vastutuse, õiguste ja võimaluste ebavõrdsele jagunemisele ühiskonna kahe suurema sotsiaalse rühma – meeste ja naiste – vahel. Mehed ja naised, aga ka noored ja vanad, terved ja puudega isikud, omavad kõigis erinevaid võimalusi ja piiranguid. Erinevused soonormides mõjutavad naiste ja meeste elukvaliteeti kõikidel eluetappidel ja määravad ka erinevused tervises ja tervisekäitumises, hariduses, töövaldkonnas, peres või üldises heaolus.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes võrreldes 2019. aastaga 1,5 protsendipunkti. Naiste keskmine brutotunnitasu oli 7,70 eurot ja meestel 9,13 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (29,4%), mäetööstuse (26,1%) ning info ja side (24,1%) tegevusalal (Statistikaamet, 2021 ). Sooliste statistiliste isikuandmete analüüsimine võimaldab naiste ja meeste sotsiaalseid erinevusi märgata ja nende parandamiseks eesmärgid luua. Eesmärkide saavutamiseks on nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid institutsioone, mis eesmärkidest lähtuvat poliitikat ellu viivad ning arengut jälgivad (Donlevy ja Silvera, 2012).

Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna arenguks oluline eesmärk, mille saavutamiseks on vaja tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine; kaotada olemasolev sooline ebavõrdsus; luua võrdsed võimalused osalemiseks kõigis valdkondades; eesmärgistatult ja süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust (Sotsiaalministeerium, 2015).

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamine ettevõtte siseselt toob kasu nii ühiskonnale kui ka ettevõtteile endile. Ettevõtted, kes tegelikkuses hoolitsevad selle eest, et naistel ja meestel oleks võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus, parandavad oma konkurentsivõimet (Donlevy ja Silvera, 2012).

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ehk ENUT on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis aitab parendada arusaamu inimõigustest ja toetab meeste ja naiste koostööd kõigis eluvaldkondades ning õhutades sugupooltevahelist võrdsust. ENUTi  eesmärkideks on levitada inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse alast teavet,  hallata ja täiendada soolise võrdõiguslikkuse alast interdistsiplinaarset raamatukogu,  toetada erinevate soolise võrdõiguslikkusega tegelevate organisatsioonide koostööd, edendada osalusdemokraatiat naiste suurema aktiivsuse läbi kõigis ühiskonnaelu sfäärides,  integreerida soolise võrdõiguslikkuse temaatika haridussüsteemi, mõjustada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte sisseviimist riigi seadustesse, jätkata tegevust laiemale avalikkusele mõeldud kohtumispaiga- ja teabekeskusena, arendada nais- ja meesorganisatsioonide võrgustikku, võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (ENUT, 2021).

Organisatsioonide ja ettevõtete koostöö arendamine ENUTiga aitab luua paremat töökeskkonda ja võimaldada ametipositsioonidel võrdset kohtlemist nii naistele kui ka meestele. Ettevõtete juhtide oluline ülesanne on parendada töötajate töötingimusi ja ka parendada suhteid tööandja ja töötajate vahel.  Kuid need on ka võimaluseks motiveerida oma töötajaid, et täita ettevõtte majanduslikke eesmärke. Donlevy ja Silvera (2012) toovad oma teoses „Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele“ välja, et  kuigi Eestis kehtib alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse seadus, on vähesed ettevõtted teadlikud selle sisust ning ka seaduse eesmärkide tähtsusest. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisel organisatsioonis mängivad olulist rolli tööandjad, töötajad, nende esindajad ja valdkondlikud eksperdid (nt juristid, juhtimis- ja värbamiskonsultandid, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid).

Naiste ja meeste tasakaalu hoidmine organisatsioonis, tuleb kasuks ka  äriühingute majandustegevusele.  Rohkem naisi juhtpositsioonidel aitab võtta arvesse nii mees- kui ka naissoost tarbijate käitumist ja eelistusi, see omakorda aitab kaasa müüginumbrite kasvule. Suurem naiste arv juhtorganites toob kaasa loovuse ja uuenduslikkuse, samuti tagab mitmekesise taustaga juhtkond enamate aspektide arvesse võtmise otsuste tegemisel, kui seda teeks ühetaoline juhatus. Ajal, mil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning elanikkond vananeb, ei saa lubada sobivate naistalentide rakendamata jätmist. Kui juhatusse valimisel on järjepidevalt kandidaatide seas meeste kõrval ka naised, jõutakse mingil hetkel soolise tasakaaluni ning töö ja pereelu ühitamine on tulemuslikum (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, 2016).

Lisaks sellele, et tasakaal ettevõttes töötavate meeste ja naiste seas aitab parandada majanduslikke tulemusi, on erinevate ettevõtete kogemused on näidanud, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise tulemusel väheneb ka töötajate töölt puudumine. See avaldub aspektides nagu töö ja isikliku elu tasakaalu parenemine, töötajad tunnevad, et neid hinnatakse, töömeetodite uuenemine ja parendamine ning ka mitmekülgsema ja avatuma töökeskkonna tekkimine (Donlevy ja Silvera, 2007).

Alates 2020. aasta algusest on PARE ja ENUT teinud koostööd projektis „ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust“, et personalijuhtidele (aga seeläbi organisatsioonidele laiemalt) tutvustada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja nõnda parendada organisatsioonide tööd.

Meie seminarid on järelkuulatavad- ja vaadatavad siit.

Innovatsioonist soolises palgalõhes

Miks meestele makstakse rohkem palka?

Lapsehoolduspuhkuse mõjudest palgalõhele

Palgalõhe põhjused ja tööandja võimalused selle vähendamiseks

Kasutatud allikad:

Donlevy, V. & Silvera, R. (2012). Kasu ja tasakaal : soolise võrdõiguslikkuse edendamise
retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele. Sotsiaalministeerium. https://enut.ee/files/kasu_ja_tasakaal.pdf

Donlevy, V. & Silvera, R. (2007).  Recipes for Improving Gender Equality in Your Company: A Cookbook for Estonian Managers (käsikiri).
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_inglise_keeles.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. (2021). Meist. https://enut.ee/meist/

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. (2015) Sooline võrdõiguslikkus – mõisted ja mõõtmine.
https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/7-TEEMALEHT-SOV-mõisted-ja-mõõtmine.pdf

Sooline palgalõhe vähenes aastaga taas.  Statistikaamet, 2021. https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-2020

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. (2016) Hea tööandja
teejuht. https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/HeaTooandjaTeejuht_60p_issuu.pdf

Sotsiaalministeerium. (2015). Mida me mõtleme soolise võrdõiguslikkuse all?
https://www.sm.ee/et/mida-me-motleme-soolise-vordoiguslikkuse-all?fbclid=IwAR2ltMXwlrYy5OHjElg_O346n6wC73jGRUKpUa2o5pIKO7fXYIxyTdiRix8

Nii kogu Euroopa kui ka Eesti era- ja avalikus sektoris on juhtivatel kohtadel endiselt valdavalt mehed. Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel oli 2022. aastal Eesti börsiettevõtete juhtorganite liikmete seas naisi ainult 8.1%, mis on üks madalamaid määrasid Euroopas. Seega vajab jätkuvalt pingutusi, et otsuste tegemise juures oleks naisi ja mehi võrdsemalt.

2023. aasta alguses alustas mõttekoda Praxis koos nelja partneriga 2-aastast projekti „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“ ehk „Power of Women Leaders“. Soovime mõjutada Eesti organisatsioonikultuuri, et rohkem naisi jõuaksid ja püsiksid tippjuhi positsioonidel samaväärselt meestega. Projekti põhipartneriteks on Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tartu Ülikool ning kaaspartneriteks Swedbank, Riigikantselei ja selle tippjuhtide kompetentsikeskus.

Esimesel aastal keskendume uute teadmiste loomisele. Näiteks uurime, kuidas saadakse Eestis tippjuhiks, millised on juhiks tõusmise lood. Analüüsime, milline on ühiskonnas levinud ettekujutus juhist ja juhi eeldustest. Nendele küsimustele vastamiseks teevad meie projektis uurimisalast koostööd Tartu Ülikooli uurijad professor Raili Marlingi ja Praxise analüütikud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programmijuhi Mari-Liis Sepperi eestvõttel.  

„Soovime keskenduda indiviidi asemel organisatsioonile,” ütles Sepper. “Naiste võimestamine juhiks saamisel pole tulemuslik, kui tööturg ja tööandjate organisatsioonikultuur seda ei soosi. Püüame oma uuringutega vastata küsimusele, mis peaks muutuma, et naised ja sealhulgas ka vähemustesse kuuluvad naised, saaksid tippjuhtideks samaväärselt meestega. Seejärel keskendumegi neile, kes Eestis personalipoliitikat kujundavad ja organisatsioonide sisekliimat mõjutavad – tippjuhid, personalijuhid ja juhtide nõustajad. “ 

Uuringute  valmimise järel pühendutakse teadlikkuse tõstmisele erinevatel partnerite poolt korraldatud üritustel, koolitustel. Lisaks töötame välja veebipõhise juhendmaterjali, mis aitaks organisatsioonidel  enda vajadusi analüüsida ja saada teadmisi, kuidas luua sooliselt tasakaalustatud juhtimiskultuuri.  

„Personalitöötajate toetajana on PARE huvi kujundada oma koolitusi selliselt, et need saaksid pakkuda konkreetseid lahendusi personalitööga tegelejatele selle kohta, kuidas oma organisatsioonis kujundada sooliselt tasakaalustatud juhtimiskultuuri,” rääkis PARE ekspert Viire Täks. “2024. aastal plaanime koos Praxisega meie koolituskavasid analüüsida ning pakkuda temaatilisi koolitusi ja sündmusi.“ 

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning Swedbank omavad pikaajalist praktilist ekspertiisi juhtide toetamisel, olles nõnda väärtuslikud kaaspartnerid nii uuringute läbiviimise kui ka teadlikkuse tõstmise tegevuste juures. 

Projekti peamine toetaja on Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV programm).

Lisaküsimuste korral võta ühendust maarja.tinn@praxis.ee.

Loe projekti kohta lisaks Praxise kodulehelt.

Projekti käigus valminud uuringu kohta saad lugeda SIIT.

Allikas: Praxise uus töö keskendub soolisele võrdsusele juhtimises | Praxis.

Freelancer on Erasmus+ toel ellu viidav projekt.

24 kuud vältava projekti käigus luuakse digitaalsed ja ajakohased õppevahendid vabakutselistele teenusepakkujatele.

Projekti eesmärk on toetada eraettevõtlust, mis omakorda aitab suurendada üksikisikute autonoomiat ja sissetulekuid, ning võimet kohaneda muutustega töömaailmas.

Projekti eestvedajaks on Targa Töö Ühing ning partneriteks PARE (Eesti), University of Dubrovnik (Horvaatia), IHF (Belgia), IDP (Itaalia) ja Internet-Web-Solutions (Hispaania).

Freelanceri kodulehe leiad SIIT.