OSKA uuringute põhjal vaatame ametinimetustest kaugemale – tööülesannete ja uute rollide poole. Milliseid ülesandeid saab anda AI-le, kus jääb inimese roll asendamatuks ning milliseid uusi oskuste kombinatsioone organisatsioonid vajavad? AI-ga seotud töökohtadest rääkides mõtleme sageli arendajatele ja andmeteadlastele. Üha olulisemaks muutuvad aga ka rollid, mis ühendavad valdkonnateadmise tehnoloogia võimalustega: oskus sõnastada äriprobleemi, kujundada tööprotsessi, hinnata AI väljundi kvaliteeti ja juhtida riske.

Räägime palju sellest, mida AI-ga teha saab, aga vähem sellest, mida see inimestega teeb. Ühele pakub tehisaru avastamisrõõmu, teises tekitab hirmu, et tema oskustest enam ei piisa. Kas julgen tunnistada, et ma ei oska AI-d kasutada? Või hoopis seda, kui palju ma selle abile toetun?

Ettekandes vaatame psühholoogi pilguga AI-ga seotud ootusi, ebakindlust ja häbitunnet. Kas ja kuidas erinevad naiste ja meeste kogemused – julguses katsetada, eksida ja oma teadmatusest rääkida? Kuidas märgata ka neid, kes oma muret välja ei ütle, ning luua töökeskkond, kus uue õppimiseks ei pea oma ebakindlust varjama?

AI lubab muuta tööelu kõigi jaoks, aga kas võimalused jagunevad võrdselt? Kelle kogemused ja eeldused kujundavad tehnoloogiat ning kas AI aitab seniseid soolisi eelarvamusi vähendada või hoopis võimendab neid?

Paneelis arutame, kuidas mõjutab sugu AI arendamist, kasutamist ja selle toel tehtavaid otsuseid. Kas naistel ja meestel on võrdselt aega, tuge ja julgust uusi tööriistu katsetada? Mis juhtub, kui AI kasutamise oskus muutub tööl eelise saamise ja karjääris edenemise eelduseks? Ning mida saavad juhid ja personalijuhid teha, et tehnoloogia tooks rohkematele inimestele uusi võimalusi ega süvendaks senist ebavõrdsust?

Paneeli veab Kai Saard

Noori küsitleb Kai Saard

Kuulutame välja ja tunnustame konkursi “Parim personaliprojekt 2026” võitjad.

Rohkem informatsiooni konkursi kohta leiad siit.

Ettekandes räägime psühholoogilisest turvalisusest meeskonnas, töötajate ärevuse maandamisest ebamääraste tulevikustsenaariumide korral ning emotsionaalse vastupidavuse kasvatamisest.

Jaan juhib KPMG küberturvalisuse valdkonda ning vastutab tervikliku teenuse pakkumise eest nii era- kui ka avalikus sektoris. Jaani kogemused hõlmavad küberturvalisuse nõustamist, küberturvalisuse juhtimist ning planeerimist, OSINT-i ja digitaalse jalajälje hindamist, veebirakenduste ja võrkude läbistusteste ning võrguarhitektuuri ja -seadistuse alast konsultatsiooni. Lisaks rakenduste, võrkude ja taristu tehnilistele ülevaatustele nõustab Jaan organisatsioone küberjulgeoleku strateegia kujundamisel ning viib läbi praktilisi lõppkasutajatele mõeldud koolitusi.

„AI suurim risk ei pruugi olla tehnoloogia ise, vaid see, kuidas inimesed seda kasutavad, milliseid otsuseid sellele usaldavad ja milliseid otsuseid selle kartuses tegemata jätavad.“ Ettekandes vaatame kogemuste põhjal, milliste väljakutsete ja turvariskidega organisatsioonid AI kasutuselevõtul silmitsi seisavad ning miks võivad nii läbimõtlemata otsused kui ka otsustamata jätmine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Vaatame läbi praktilised näited, ning uurime milliseid uusi võimalusi AI kasutuselevõtt loob ning kuidas leida tasakaal innovatsiooni, inimeste ja turvalisuse vahel.

Noori küsitleb Kai Saard

Kuidas kasutatakse AI-d värbamises mujal maailmas ja mida saame sellest Eestis õppida? Mart Espenberg toob ettekandes kokku kogemused Baltikumist, Poolast ja Brasiiliast ning näitab, kui erinevalt eri riikides AI-d värbamises juba rakendatakse. Oktoobri lõpus osaleb ta ka Põhjamaade delegatsiooniga Singapuris, kust toob kaasa värske ja hoopis teistsuguse vaatenurga. Ettekanne aitab mõista, kuhu värbamine liigub, ja arutleb, millised neist praktikatest sobivad meie väikesesse Eestisse.

Mari-Klara Stein on omandanud doktorikraadi Bentley Ülikoolis (USA). Tema uurimistöö keskendub töö digitaalsete ümberkujunduste mõistmisele, sealhulgas uute digitaalsete töövormide tekkimisele; töö digitaliseerimise mõjudele töötajate heaolule ja töö tähenduslikkusele; ning andmestumise, tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise tagajärgedele töökeskkonnas.

Ettekandes keskendume teemale, mis saab siis, kui AI ei soovita enam juhile otsuseid, vaid juht ainult kinnitab AI omi? AI valib töötajaid, hindab nende panust ja otsustab, kelle töökoht kaob. Kelle huve need otsused teenivad ja kelle väärtused saavad määravaks: kas meie enda või tehnoloogia loojate omad? Kui AI õpib juhtima paremini kui inimene, kas järgmine koondatav on juht ise? Arutame, kui kaugele oleme valmis otsustusõigust loovutama, kes vastutab tagajärgede eest ja kelle poole saab töötaja pöörduda, kui tema „juht“ on algoritm.

Sirja Sulakatko on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT Kolledži direktor, kes edendab naiste ja tüdrukute osalust tehnoloogiavaldkonnas. TalTechi IT mitmekesistamise programmi ühe eestvedajana pälvis ta 2026. aastal riikliku „Haridusteo” preemia.

Oma ettekandes käsitleb ta naiste ja tüdrukute positsiooni IKT-sektoris ning muutusi hariduses, hoiakutes ja töökultuuris, mis aitaksid suurendada osalust ja avardada võimalusi tehnoloogiavaldkonnas.

Noori küsitleb Kai Saard