Parima juhi konkursi finalist Tarmo Hõbe: kui haletsema ei jää, siis tagasilöök viskab edasi

Vahel tuleb mitu tagasilööki järjest ja tuleb mitu sammu tagasi astuda, kuid siis tehakse äkki 10 sammu edasi. Negatiivsed asjad tuleb kiirelt ära unustada, sest need ei vii mitte kuskile, rõhutab parima juhi konkursi finalist T1 keskuse juht ja WRC-ralli Eestisse toonud Tarmo Hõbe.

Tarmo Hõbe on PARE, Tööandjate keskliidu, Äripäeva ja Pärnu juhtimiskonverentsi konkursi „Parim juht 2026“ üks kolmest finalistist Meliva juhi Marja-Liisa Alopi ja riigikontrolöri Janar Holmi kõrval.

Hõbe jagas oma juhtimiskogemust ja -mõtteid Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“.

Siin on mõned juhtimismõtted sellest vestlusest.

 

Kiire otsustamine on kriitiline

Otsustusjulgus on juhi kõige kriitilisem omadus. Kui T1s oleks teinud otsuseid teiste organisatsioonide tempos, oleksid nelja aastaga jõudnud teha vaid 10% sellest, mis on tehtud. Vale otsus on parem kui otsuse puudumine, sest see tähendab progressi ja õppetundi.

 Paduoptimism kui superjõud

Mulle heidetakse naljatledes ette mu paduoptimismi. Ükskõik kui must, keeruline või negatiivne olukord ka ei ole, suudan koheselt negatiivsed asjad välja filtreerida. Kui kõik on masenduses ega oska enam midagi teha või kuhugi edasi minna, siis minul on ainult positiivsed asjad silme ees ja näen lahendusi ning suudan motiveerida ka teisi liikuma hakata. Negatiivsed asjad tuleb kiirelt ära unustada, sest need ei vii mitte kuskile. Edasi viib ainult tegutsemine, ükskõik, kui keeruline olukord ka poleks.

Väga paljud asjad on keskuses õnnestunud paremini kui 4,5 aastat tagasi alustades oleks oodanud või lootnud isegi minu kõige suurema optimismi juures. Tihti küsitakse, kas ma kahetsen, siis sekunditki mõtlemata saan öelda, et ei ole kordagi kahetsenud, ei kahetse täna ega ka tulevikus.

Ebaõnnestumine on õppetund, mitte põhjus haletsemiseks

Vahel tuleb tegevuses teha kolm sammu tagasi ja tuleb mitu tagasilööki järjest, aga siis tehakse äkki 10 sammu edasi. Ei tohi jääda lihtsalt ebaõnnestumisi haletsema, vaid võtta neist õppetunnid ja liikuda edasi. See on ainus viis, kuidas organisatsioon tõeliselt areneb.

Juht elab tulevikus

Näen vaimusilmas keskust aastal 2030 – mis hooned on valmis, mis klientuur käib, kuidas Rail Baltic terminaal töötab. See visioon toidab igapäevaselt ka siis, kui ehitustolm lendab ja teised ei suuda ette kujutada, mis sellest kõigest saab. Pikkade eesmärkide panemine on vajalik. Näiteks 2015. aastal saatsime 1. aprillil välja aprillinalja, et 2020. aastal toimub Eestis WRC etapp – mitte keegi ei võtnud seda tõsiselt. 2020. aastal toimus Eestis esimene WRC etapp.

Tänased mõtted ja tegevused realiseeruvad füüsiliselt alles aasta pärast. See rütm on paratamatu – luua pidevalt uut suunda, mitte reaktiivselt juhtima. Mu visioon vaatab ette viis aastat, isiklikus elus kümme aastat, aga igapäevane tegutsemine on aasta ees.

 

Kuula ka saadet Tarmo Hõbega, kus oli juttu veel sellest, kuidas sport asendab juhtimiskooli, kuidas eri põlvkondade inimesed ühe eesmärgi nimel tööle panna ja millised hirmud teda juhtimisel kammitsevad.

 

Marja-Liisa Alop ja Janar Holm jagavad oma juhtimismõtteid samuti Äripäeva raadio saatesarjas „Juhi jutud“.

Parim juht selgub 15. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.

Žürii hindab lõppvaliku puhul iga finalisti puhul tema juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi head mainet ning tema panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioonis. Samuti arvestatakse PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut ettevõtte juhtimisele.