Rainer Järvela: Eesti töökultuuris tuleb väärtustada reservväelasi
„Reservväelased lisaõppekogunemisel Okas 2024-1. Kutsele reageerimiseks oli aega üks päev.” Rms Renor Õige/kaitsevägi
Viimastel aastatel on Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrainale tulenevalt kutsutud aina tihemini reservväelasi õppekogunemistele, et edendada nende sõjalist väljaõpet. Selline olukord paneb töötaja ebamugavasse olukorda, kus ta ühest küljest peab riigi ees kohustusi täitma, kuid teisalt kaotab olulist tööaega intensiivsematel perioodidel, nagu seda on sügis või kevad. Personalijuhtide jaoks on töötaja korduv puudumine tülikas ning harjumatu. Õppekogunemistel osalemine on aga väärtus, mis teenib nii riigi, ettevõtete kui ka reservväelaste huve ning reservteenistuses osalemise normaliseerimine Eesti töökultuuris on praegusel ajal hädavajalik.
Reservis olevaid isikuid oodatakse aina enam õppekogunemistele
Vene agressioon on pannud Eesti olukorda, kus me peame aina konkreetsemalt valmistuma selleks, et tulevikus oma riiki kaitsta. Selleks kutsutakse iga aasta noori ajateenistusse ning korraldatakse õppekogunemisi, kuhu oodatakse reservis olevaid isikuid. Eelmisel aastal saadeti 27 000 õppekogunemise kutset ning järgmisel aastal saadetakse ligikaudu 25 000 kutset. Ligi kaks kolmandikku kutsututest jõuavad õppekogunemistele, mis on parem kui varem, ent jääb siiani alla näiteks Soomele. Mitteilmumise põhjusteks on tüüpiliselt tööalased mured või finantsilised raskused õppekogunemisel käimise tõttu palgata jäämine. Siinkohal on tööandja panus äärmiselt oluline, et töötajate õppekogunemistele minek oleks võimalikult vastutulelikult korraldatud, sest kui töötaja ei pea muretsema töö pärast ega tunne selle poolest survet, saab ta täielikult keskenduda väljaõppele ning riigi kaitstuse tugevdamisele.
Õppekogunemised koolitavad sõjaaja spetsialiste ja juhte
Iga asutuse ja ettevõtte huvides on oma töötajate teadmiste kaasajastamine, et nad oleksid ülesannete täitmisel võimalikult efektiivsed. Samad huvid on ka kaitseväel: reservväelaste oskusi mitte ainult ei värskendata, vaid arendatakse edasi, võttes arvesse kõiksugu valdkonna edasiminekuid. Ajateenistuse ajal omandatud nooremallohvitseri või ohvitseri auaste tähendab rohkemat vastutust reservteenistuses, mis nõuab iga-aastaselt rohkem kohalolekut. Kuna juhtidelt oodatakse ka seda, et nad on vajadusel võimelised õpetama oma alluvaid, kutsutakse nad kohale ka siis, kui parasjagu suurõppuseid ei toimu. Seega on arusaadavalt häiriv, et pädevad töötajad ära käivad. Kuid tasustamata jätmise asemel tuleks neid väärtustada ning julgustada kogunemistel käima.
Sõjapidamine on viimastel aastatel kiiresti arenenud, seda peamiselt infokommunikatsiooni tehnoloogia valdkonnas. Droonid, mehitamata liikurid ning elektroonika segamine on Ukrainas igapäevane nähtus. Kaitsevägi kujundab modernse lahinguvälja järgi enda vajadusi, mis omakorda toob reservväelased õppekogunemistele tagasi. Olgu õppetundideks uued lahingutaktikad või sidevahendite kasutamine, tuleb töötaja tööle tagasi paremini informeerituna, mis kaudselt aitab kaasa ettevõtte arengule. Laiapindsete kogemustega pädev reservväelane on oluline nii ettevõtte kui ka riigi püsimajäämiseks. Eesti riigikaitse põhineb heidutusel, mis tähendab, et me oleme nii tugevad, et keegi meid rünnata ei taha. Heidutus on senini kaitsnud meie suveräänsust, majanduslikku sõltumatust ning sõna- ja loomevabadust. Seetõttu on ülimalt oluline, et kõigil reservväelastel oleks võimalus õppekogunemistel käia.
Lõpetuseks kutsun üles kõiki personalijuhte teie ettevõtte panuse riigikaitsesse üle vaatama. Esimene ja tehniliselt kõige lihtsam samm on oma reservis olevate töötajate toetamine. Kohustus sõjaliselt riiki kaitsta jääb nende kanda, lubage neil seda teha võimalikult efektiivselt ja olukorrateadlikult, ilma et neil esineks probleeme tsiviilelus.
