Vastutusest – juhina vastutad nii enda kui oma meeskonna tulemuste eest

Estel Pukk, Verston Eesti personalijuht, mentor ja coach, estel.pukk@verston.ee

Juhtkonna koosolek. Päevakorras on klientide tagasiside ning rahulolematus toote kvaliteediga. Üks juhtidest süüdistab „lolli klienti“, teine viitab tõsistele kvaliteediprobleemidele ja et keegi peaks kvaliteedijuhiga rääkima (keda seekord kohal ei ole), kaks ülejäänut on vait ja proovivad jääda nähtamatuks. Kas tuleb tuttav ette? Selliseid juhtkonna koosolekuid, kus juht oma tööd ei tee ehk teisisõnu tulemuste eest vastutust ei võta, võib tulla ette nii era kui avalikus sektoris, nii väikestes kui suurtes organisatsioonides. Ja tulemus on alati sama – kliendi- ja töötajakogemus langeb koos majandustulemustega püstloodis miinusesse.

Juhina ei saa valida, vaid tuleb võtta vastutus tulemuste eest mitmel tasandil korraga:

• Iseenda tulemuslikkus
• Juhina oma meeskonna tulemuslikkus
• Juhtkonna liikmena kogu organisatsiooni tulemuslikkus

Vastutuse võtmine algab sellest, et teed vastutuse võtmiseks ruumi ja lõpetad ise ning palud ka oma meeskonnaliikmetel lõpetada süüdlaste otsimine, kolmandate osapoolte kritiseerimine, klatšimine ja muu sarnase sisuga asendustegevus, milleks kiputakse õhinaga liiga palju väärtuslikku aega ja energiat kulutama.

Vastutuse võtmine algab selgete eesmärkide sõnastamisest ja kokku leppimisest. Üks peamisi dilemmasid nii enda, oma meeskonna kui kogu organisatsiooni tasandil on vajadus leida tasakaal piisavalt ambitsioonikate, kuid samas realistlike ja saavutatavate eesmärkide vahel. Näiteks võib abi olla teada-tuntud SMART põhimõttest, mille kohaselt eesmärgi sõnastus peab olema spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja ajaliselt piiritletu. Nii on lootust, et juht ise ja kogu meeskond saab aru, mida soovitakse saavutada. Näiteks kui ettevõtte eesmärgiks on kasvada, siis „me peame suurendama klientide rahulolu“ asemel on oluliselt SMART-im sõnastus „Võrreldes 2024 a 4 kvartaliga tõuseb 2025 a 1 kvartalis rahulolu toote X kvaliteediga 80%-lt 87,5%-ni“. Mida rohkem eesmärgistamise meetodeid juht sisuliselt mõistab ja kasutada oskab, seda sobivama lähenemise nii iseenda, oma meeskonna kui ka organisatsiooni jaoks suudab ta valida.

Kui eesmärkidega on algus tehtud, siis elluviimiseks tuleb luua toetav keskkond samaaegselt nii meeskonna kui organisatsiooni vajadusi silmas pidades. Puuvlijakorvist ja kvaliteetsest kohvist olulisem on aus ja regulaarne tagasiside nii juhile endale kui kogu meeskonnale. Kõigil on õigus saada infot, kuidas meil eesmärkide täitmisega läheb ja ideaalis võiks see info olla kättesaadav nii silmast silma suheldes kui ka asünkroonselt 24/7, et ka need, kes parasjagu puhkusel või haige lapsega kodus, saaksid ennast kursis hoida. Kui tulemused on plaanipärased või ületavad ootusi, on juhi vastutada, et koos meeskonnaga võetaks hetk tähistamiseks. Ja kui tulemused jäävad ootustele alla, siis on juhi vastutada, et koostöös hakataks koheselt lahendust otsima ja ellu viima. Ausus ja otsuste läbipaistvus on fundamentaalsed ja aitavad hoida usaldust ning positiivset energiat ka kõige raskematel hetkedel.

Üks keerulisemaid dilemmasid, eriti ekspertidest juhtide jaoks, on meeskonnale piisava autonoomia võimaldamine. Iseendaga seotud otsustes ja töös soovib iga juht olla iseseisev ning tõenäoliselt on häiritud kui seda ei võimaldata. Sama oluline on usaldada oma meeskonda ning teisi juhtkonna liikmeid, lähtuda veendumusest, et kui on kokku lepitud selged eesmärgid ja loodud toetav keskkond, siis tulevad inimesed oma tööga hästi toime.

Kokkuvõttes on need kolm juhtimistegevust – selged eesmärgid, toetav keskkond ja meeskonna autonoomia – lihtsad ainult teoorias. Praktikas eeldavad need juhilt pidevat eneseanalüüsi, tagasiside küsimist ja valmisolekut kohaneda muutuvate oludega. Vastutuse võtmine nõuab julgust seista silmitsi igapäevaste dilemmadega ja leida lahendused, mis toetavad samaaegselt nii klientide, töötajate kui organisatsiooni eesmärke. Õnneks on see oskus õpitav ja arendatav, mistõttu vastutuse võtmine enda kui juhi pideva arengu eest ennustab kõige paremini  pikaajalist ja jätkusuutlikku tulemuslikkust.