Hea juhtimise vundament – toetav töökeskkond

Ilona Lott, PARE juhtimiskvaliteedi töörühma liige, arengutreener, koolitaja (Pivotly)

Hea inimeste juhtimine algab teadlikkusest ja mõistmisest, et iga juht vastutab inimeste juhtimise kvaliteedi eest. See ei ole midagi iseenesestmõistetavat või isetekkivat, see on tegevus, mis vajab juhi fookust ja pühendumist.

Hea juhtimise ring kirjeldab lihtsalt ja selgelt tegevusi, mida ootame juhilt keskkonna loomisel.

Hea juht:
1) tagab turvalise keskkonna – loob töökeskkonna, kus on tagatud töötaja füüsiline ja vaimne ohutus;
2) väärtustab igat meeskonnaliiget – tunneb päriselt töötaja vastu huvi, viies töötajatega läbi regulaarseid neljasilmavestlusi, tunnustab ja annab tagasi- ja edasisidet, hoolib töötaja heaolust;
3) usaldab igat meeskonnaliiget – laseb töötajal endal otsustada tema pädevuse piires enda tööülesannete täitmist puudutavaid asjaolusid;
4) soodustab koostööd – panustab meie-tunde tekkimisele meeskonnas, loob lugupidava ja üksteist toetava töökeskkonna;

 

Vaatame lähemalt, mida kujutab endast turvalise ja toetava töökeskkonna tagamine.

Oleme harjunud sellega, et seadusest tulenevalt peab tööandja = juht, looma tingimused töötajate füüsilise ja vaimse ohutuse tagamiseks töö tegemise käigus. See tähendab mitmeid tegevusi töökohtade tööohutuse riskide hindamisel nii füüsilisest kui ka vaimsest aspektist. Sünnib tegevuskava ning luuakse süsteem, kuidas kontrollida, et planeeritud tegevusi ka ellu viidaks. Aga tihti jääb sellest tegevuskavast välja üks ülioluline aspekt, mille puudumisel ei olegi võimalik luua toetavat ja turvalist keskkonda. Selleks on psühholoogiline turvalisus organisatsioonis.

Adam Grant, organisatsioonipsühholoog ning professor Whartoni ülikoolis ja mitmete juhtimisraamatute autor, ütleb: „Juhid loovad psühholoogilise turvatunde. See ei juhtu iseenesest ja loomulikult – seda tuleb teadlikult luua. Ja tihti nõuab see rohkem pingutust, kui me arvame.”

Miks on oluline, et töökoht oleks psühholoogiliselt turvaline?

Töökeskkond mõjutab tohutult seda, kui hästi ja pühendunult me oma igapäevast tööd teeme. See tähendab, et töötaja tunneb end tööl vaimselt kaitstuna – ta võib vabalt väljendada oma mõtteid ja tundeid, kartmata halvustamist või tagajärgi. Psühholoogiliselt turvaline keskkond paneb inimese kasutama oma potentsiaali maksimaalselt, mis omakorda loob võimaluse innovatsiooniks, tootlikkuse kasvuks jne.

Psühholoogiliselt turvalist keskkonda iseloomustavad järgmised komponendid.

1. Saad oma arvamust vabalt avaldada, sind kuulatakse ära ja sinu vaatenurka väärtustatakse

Töötamine keskkonnas, kus võid julgelt oma arvamust ja ideid jagada, muudab töökogemuse palju meeldivamaks ja tulemuslikumaks. Kui tead, et sinu mõtteid ei mõisteta hukka ja sind kuulatakse, on suurem tõenäosus, et julged pakkuda välja uusi ideid ja lahendusi. Vaba eneseväljendus võimaldab luua innovatsiooni läbi eksperimenteerimise, eksimise, aga ka vigadest õppimise. See omakorda viib organisatsiooni edasi. Samas, kui töötajad kardavad kriitikat või naeruvääristamist, siis head ideed jäävad tihti ütlemata ning ka töötaja areng võib seiskuda.

2. Toetav keskkond keerulistel hetkedel

Igaühel meist tuleb elus ette väljakutseid, mis võivad mõjutada töövõimet või vaimset heaolu. Psühholoogiliselt turvalises keskkonnas ei pea kartma, et juht või kolleegid sind halvustavad, kui vajaksid abi või toetust. Selline mõistev ja toetav õhkkond aitab sul kiiremini taastuda ja leida lahendusi, kui seisad silmitsi keeruliste olukordadega. Töökoht peaks olema paik, kus tunned, et sind toetatakse, mitte ei hinnata ainult selle järgi, kui kiiresti suudad tulemusi saavutada.

3. Rohkem motivatsiooni ja pühendumist

Kui tunned, et sind austatakse, sinu panust hinnatakse, sind nähakse ja väärtustatakse, on töötajal suurem motivatsioon ja pühendumus oma tööle. Töötajad, kes tunnevad end turvaliselt, on rohkem valmis pingutama, sest nad teavad, et nende töö on oluline ja seda märgatakse. Psühholoogiline turvalisus aitab vähendada läbipõlemise riski ja soodustab töötajate pikaajalist rahulolu. See toob kasu nii töötajatele kui ka organisatsioonile tervikuna.

4. Konfliktid ei lähe üle käte

Konflikte esineb igas meeskonnas, kuid psühholoogiliselt turvalises töökeskkonnas lahenevad need palju kiiremini ja konstruktiivsemalt. Kui tunned, et võid avameelselt probleemidest rääkida, on lihtsam leida lahendusi. Juht, kes toetab avatud suhtlust, aitab ära hoida seda, et väiksed arusaamatused kasvavad suurteks konfliktideks. Tulemuseks on töökeskkond, kus inimesed usaldavad üksteist ja tunnevad, et neid kuulatakse ja mõistetakse.

5. Vaimse tervise toetamine

Stress ja ärevus on tänapäeval paljude töötajate jaoks tõsised probleemid. Kui töökeskkond ei paku psühholoogilist turvatunnet, võivad need probleemid süveneda. Juht, kes loob avatud ja toetava keskkonna, aitab hoida töötajate vaimset tervist. Vähenenud stressi ja ärevusega töötajad on produktiivsemad, loovamad ja rohkem valmis meeskonnatöös osalema.

Juht saab olla eeskujuks, näidates enda käitumisega (olles haavatav), kuidas ta ise tuleb toime enda juhtimisega, väljakutsetega, tunnistab enda vigu, mida ta nendest on õppinud jne. Jagades enda õppetunde, avab see n-ö ukse tiimiliikmetele oma õppetundide jagamiseks.

Seega, kui juhina soovid näha oma meeskonda arenemas, siis alusta sellest, et tagad psühholoogilise turvalisuse. See on investeering, mis tasub endast kiiresti ära. Kui sul napib teadmisi ja tööriistu, siis võta ühendust loo autoriga, kellel on korralik tööriistakast selle valdkonna arendamiseks.

Psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega saabki juht luua vundamendi toetavaks töökeskkonnaks.