Kui soovid midagi küsida või arutada, siis kirjuta palun liina@pare.ee.
4. detsembril toimub Hestia Hotel Euroopas juba neljandat korda (P)AREnduskonverents. Konverentsi eesmärk on alati olnud tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid, rääkida avatult valukohtadest ja pakkuda praktilisi lahendusi ning inspiratsiooni.
Tänavuse konverentsi keskmes on küsimus, kuidas juhid ja organisatsioonid saavad toetada inimesi eri eluetappides ning kujundada kultuuri, kus töö ja pere käivad käsikäes, mitte vastakuti. Arutleme ja otsime vastuseid küsimustele.
Demograafilistel muutustel on järgmistel kümnenditel oluline mõju nii ühiskonnale kui ka tööjõuturule. Rahvastiku vananemine, tööealiste arvu vähenemine, globaalse konteksti muutumine ja rändesurve muudavad nii värbamist kui ka tööandja väärtuspakkumist. Ettekandes antakse ülevaade maailma ja Eesti olulisematest demograafilistest trendidest ning nende mõjust ühiskonnale, majandusele, tööjõule, oskustele ja juhtimisele. Fookuses on küsimus: kuidas saavad personalijuhid valmistuda tulevikuks, kus inimesi on vähem, aga ootused tööle on suuremad kui kunagi varem?
Küsimus „Kes tuleb homme Sinu juurde tööle?“ ei ole lihtsalt retooriline – see määrab, milline on Su organisatsiooni tulevik, edu ja isegi ellujäämine. Merje Kärner aitab vaadata töömaailma arengutele otsa ja mõista, kuidas muutuv keskkond kujundab meie tööandjalubadusi ja töötajaootusi.
Avatud vestluses räägivad kaks eri põlvkonda ja eluetappi esindavat juhti ausalt ja inimlikult, kuidas nad on töö-, pere- ja isikliku elu vahel tasakaalu otsinud. Kuidas juhina eeskujuks olla, kui kõike korraga teha lihtsalt ei jõua?
Kriss Soonik-Käärmann jagab oma kogemust, kuidas mitmes rollis korraga – ettevõtja, ema ja abikaasana – toime tulla nii, et ise ja teised tema ümber vastu peaksid. Vestlusega liitub ka teine juht, kes toob arutellu teise põlvkonna ja eluetapi vaate.
Lõuna on organiseeritud korraldajate kulul ja toimub Hestia Hotel Euroopa restoranis.
Ettekanne uurib ja avab, kuidas töö- ja perepoliitikad – alates vanemahüvitisest kuni lapsehoiuni – mõjutavad lapsevanemate töövalikuid ja karjäärivõimalusi. Tulemused näitavad, et poliitikad võivad korraga nii toetada kui ka piirata töö- ja pereelu sobitamist, olenevalt nende disainist ja ühiskondlikest väärtustest.
Signe Riisalo tutvustab ettekandes, kuidas vanemahüvitise süsteemi kujunemine on mõjutanud töö- ja pereelu ühildamist ning laste saamise otsuseid Eestis. Ta avab, millised on olnud selle otsuse pikaajalised mõjud ühiskonnale ja perede heaolule.
Signe on tegelenud lastekaitse ja sotsiaalpoliitika kujundamisega alates 1993. aastast. Ta on töötanud Sotsiaalministeeriumis, olnud Riigikogu liige sotsiaalkomisjonis ja rahvastikukriisi probleemkomisjonis ning neli aastat sotsiaalkaitseminister. Täna juhib ta Riigikogus sotsiaalkomisjoni.
Elus, nagu teenistuseski, tuleb pidevalt otsustada, millal saab prioriteediks töö ja millal pere. Margot Künnapuu räägib ausalt ja muigega sellest, kuidas nende kahe maailma vahel laveerida – olles kodus „majoriproua“ ja teenistuses „koduperenaine“.
Kuidas selliste siltidega toime tulla ning mis tegelikult aitab tasakaalu hoida, kui kõik rollid tahavad tähelepanu korraga?
Lähis-Ida analüütik ja Türgi ekspert, poliitikakommentaator Hille Hanso räägib väljakutsetest, mis vabakutselise teaduri ellu tulid ühes kaksikute sünniga. Kuidas navigeerida eluga mitme riigi ja erinevate tööde vahel; kuidas kohaneda, kui varasem “Minu kodu on maailm” asendub äkki olukorraga, kus “Minu maailm on kodu”? Suur rutiinne hoolduskoormus keskendumist ja mõttetööd ei soosi – kuidas ellu jääda?
Juhi roll ja lapsevanema roll on mõlemad täis vastutust, hoolimist ja piiride seadmist. Aga kas lapsevanemaks olemine teeb juhist mõistvama või hoopis nõudlikuma inimese? Arutleme, kuidas isiklikud kogemused lapsevanemana mõjutavad juhtimisstiili, empaatiat ja prioriteete ning miks ka ilma lasteta juhid toovad organisatsiooni olulise vaate ja tasakaalu.
„Minu elu suurim kaotus – lapse surm – on toonud mind tänasesse, kuid ma poleks seda suutnud ilma teiste toe ja märkamiseta,“ ütleb Merike. Oma loos räägib ta, mida tähendab tulla toime traumakogemusega ning miks on tööandja ja kolleegide toetus taastumise teel hindamatu.
Kuulutame välja ja tunnustame konkursi “Parim personaliprojekt 2025” võitjad. Rohkem informatsiooni konkursi kohta leiad siit.
Paneeldiskussioonis arutleme, kuidas kujundada Eestis tööelu, mis on inimlik, paindlik ja jätkusuutlik. Milline on tööandjate, riigi ja kogukondade roll selles, et erinevates eluetappides ja olukordades oleks inimestel võimalik tööd ja elu tasakaalus hoida?
Konverents toimub koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega ENUT.
Suur tänu Hestia Hotel Europale, kes meid võõrustab.
Kui soovid midagi küsida või arutada, siis kirjuta palun liina@pare.ee.