„Kõik on kontrolli all!” Aga mis saab siis, kui tegelikult ei ole?
Kriis ei küsi luba ega saabu selge tegevusjuhisega. Ometi tuleb juhtidel teha kiirelt otsuseid, hoida inimesi informeerituna ja tagada, et organisatsiooni jaoks kõige olulisemad asjad toimiksid ka ebakindlates olukordades. Just siis pannakse proovile nii juhtide valmisolek, organisatsiooni toimepidevus kui ka inimeste usaldus.
Just sellest, kuidas ootamatusteks valmistuda ja ka keerulistes olukordades juhtida, räägime 24. novembril toimuval PAREma juhtimise seminaril “Kaitsetahe algab juhtimisest!”.
Seminaril vaatame esmalt riigi kriisiplaani ja seda, mida peaksid tööandjad teadma ning milline on nende roll kriisideks valmistumisel. Seejärel piilume kriisijuhtimise kulisside taha ja uurime, kuidas tagada elutähtsate teenuste toimimine, teha otsuseid puuduliku info põhjal ning hoida meeskonna töövõimet ka suure pinge all.
Räägime ka juhi rollist kriisikommunikatsioonis: kuidas anda selgeid ja ausaid sõnumeid olukorras, kus kõiki vastuseid veel ei ole, ning hoida töötajate, klientide ja partnerite usaldust. Päeva rikastab Threod Systemsi kogemuslugu, mis avab kriisivalmidust ja juhtimist eraettevõtte vaatenurgast. Päeva lõpetab paneelarutelu, kus seome kuuldud kogemused praktiliste õppetundidega.
Seminar on mõeldud kõigile, kes tegelevad inimeste ja organisatsioonide juhtimisega. Üheskoos uurime, kuidas valmistuda ootamatusteks, mida saab juht päriselt kontrollida ning mida teha juba täna, et organisatsioon oleks valmis homseks. Sest kriisikindlus ei sünni kriisi ajal, vaid ammu enne seda.
Erkki Tori, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, avab riigi vaadet ettevõtete rollile Eesti kriisikindluse ja laiapindse riigikaitse tagamisel. Ta räägib, milliseid ootusi ja vastutust tähendab ettevõtetele kriisideks valmistumine ning kuidas saavad juhid juba rahuajal tugevdada organisatsiooni valmisolekut, hoida olulisi tegevusi käigus ja toetada ühiskonna toimepidevust. Ettekandes toob Tori näiteid, mida ettevõtted saavad teha lisaks töötajate osalemise toetamisele õppustel ja riigikaitselistes tegevustes.
Kuidas juhtida organisatsiooni, mille teenuste katkemine mõjutab otseselt inimeste turvalisust? Vestluses SMITi juhiga uurime, kuidas teha otsuseid puuduliku info põhjal, jagada kriisis vastutust ja hoida meeskonna töövõimet suure pinge all. Räägime sellest, kuidas luua kultuur, kus riskidest ja vigadest antakse varakult märku, ning kontrollida, kas kriisiplaan ka tegelikult toimib. SMITi kogemuse kaudu otsime praktilisi õppetunde, mida iga juht saab oma organisatsiooni valmisoleku parandamiseks kasutada.
Kriisiolukorras oodatakse juhtidelt kiireid ja selgeid sõnumeid, kuid sageli tuleb kommunikeerida olukorras, kus infot on vähe ja ebakindlust palju. Kuidas anda esimene sõnum, rääkida ausalt sellest, mida me veel ei tea, ning hoida töötajate, klientide ja partnerite usaldust? Kuidas tagada, et organisatsioon räägiks ühel häälel ning infolüngad ei täituks kuulujuttude ja vastuoluliste sõnumitega?
Eluliste näidete toel vaatame, millised on juhi olulisemad kommunikatsiooniotsused kriisi esimestel tundidel ning kuidas vältida olukorda, kus kommunikatsioon ise muutub täiendavaks kriisiks.