Tööelu manifesti esitlus 17. jaanuaril 2023 ERR-i pressikeskuses

Kuidas muuta Eesti tööseadused paindlikumaks ja ajakohasemaks? Eksperdid otsisid vastuseid PARE tööelu manifesti esitlusel.

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE esitles 17. jaanuaril ERRi pressikeskuses oma 2023. aasta tööelu manifesti. Suures paneelis arutasid tööturu eksperdid ja ettevõtjad, kuidas Eesti tööelu edendada ja ajakohastada, et Eestis oleks ka 10 ja 20 aasta pärast hea töötada. 

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos oma 500 liikmega (300 organisatsiooni ja 200 eraisikut, mis kokku hõlmab ligi 2000 personalivaldkonna inimest) on koostanud tööelu manifesti, mille ideed viivad Eesti tööelu digiriigile väärilisele tasemele, aitavad ettevõtetel ja töötajatel pidevalt muutuvas keskkonnas kohaneda ja võita.

Manifest sisaldab 19 väga erisugust ja eri ajahorisondiga ideed eesmärgiga käivitada sisukas diskussioon tööelu arendamiseks kõigil tasanditel igapäevamuredest strateegiliste eesmärkideni. Manifest pakub mõtteid targa ja piisava tööjõu, digiriigile kohase seadusandluse ja tervist edendava tööelu teemal. Ideekorjet vedas PARE tööelu töörühm.

Manifesti esitlusel said sõna tööturu eksperdid ja ettevõtjad, kes on kõik Eesti tööeluga vähe hästi kursis.

PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu (Telia) rääkis avasõnades PARE 30-aastasest taustast ja pikaaegsest kogemusest Eesti tööelu edendamisel.  Samuti jagas ta manifesti olulisemaid ideid, öeldes, et tema jaoks on manifesti kõige kandvamaks ideeks see, et võtta tööelu korraldamisel fookusesse tervelt elatud tööaastate arvu kasv. „Üksnes nii püsime konkurentsivõimelised nii riigi kui tööandjatena,“ ütles Viinapuu.

PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu (Telia). Foto: Raul Mee

Tervise- ja tööminister Peep Peterson kiitis PARE-t ja personalijuhte ettevõtlikkuse eest ja rääkis lähemalt sellest, kuhu me tööelus liigume. „Eesti tööealine elanikkond väheneb, mis tähendab, et peame kauem töötama, digitaliseerimine tähendab rohkem õppimist ja rohepööre on reaalsuseks saamas, mistõttu peame selleks kõigeks valmis olema. Manifesti tehes tuleb mõelda sellele, et on inimesi, kes teenivad väga head palka ja teisalt on neid, kes ei teeni keskmist palka – oluline on pidada silmas kõiki tööturu osalisi.“

Petersonil oli hea meel, et nii mõnigi PARE manifesti idee sai teoks. PARE kutsus ühe laua taha ametiühingud ja tööandjad ning neist kohtumistest sai seadusesse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. „Loodi tasakaal. Läbirääkimised polnud lihtsad, aga ideed said ellu viidud,“ kommenteeris Peterson.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson. Foto: Raul Mee

Eesti Panga president Madis Müller kommenteeris lühidalt Eesti tööturu suundumusi, tuues välja valiku olulisematest arengutest, mis pikas ja lühikeses perspektiivis Eesti majandust mõjutavad.

„Üks trend on kindlasti tööealise elanikkonna vähenemine. Tööealine elanikkond väheneb peaaegu Tartu linna rahvaaru jagu järgmise 20 aasta jooksul, mistõttu tunnetavad ettevõtted tööjõu nappust järjepidevalt. Samal ajal toimub linnastumine,“ kirjeldas Müller.

Müller tõi välja ka sissetulekute teema. „Eesti palgad kasvavad tunduvalt kiiremini kui teistes jõukamates Euroopa riikides. Kõik ärimudelid aga ei suuda sellise kulude kasvuga kaasas käia, mistõttu osa ärisid hääbub ja on sunnitud Eestist ära kolima,“ rääkis Müller.

Lisaks tõi ta välja ka üldise elanikkonna vananemise probleemi. „On tarvis tingimusi, et inimesed saaksid ümber õppida, ka töötamistingimused on muutumas paindlikumaks, mis loob omakorda uusi väljakutseid,“ ütles Müller.

Lõpetuseks kiitis ta PARE manifesti algatust ja seda, et personalijuhid mõtlevad kaasa, kuidas Eesti tööelu edendada.

Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Raul Mee

Suures paneelis osalesid Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliit), Jaan-Hendrik Toomel (Eesti Ametiühingute Keskliit), Kaarel Suuk (Ensto Ensek), Signe Lass (Helmes) ja Aet Urvast (Vanalinna Ehitus, PARE). Paneeli vedas Janek Mäggi.

„PARE on tööelu arengutele ja muutustele kõige lähemal, sestap ongi meie ülesanne manifestiga see, et tuua välja kitsaskohad, et nende üle tekiks arutelu ja sealt jõuaksime parima lahenduseni. Usume, et just seeläbi on võimalik meie tööelu ajakohastada nii, et ka 10 või 20 aasta pärast tunneme, et Eesti on tõepoolest parim koht, kus elada ja töötada,“ ütles Aet Urvast.

2023. aasta tööelu manifestis on olemas ka tervist edendava tööelu plokk ja tõstatatud ühiskondlikke küsimusi, mis vajavad tegelemist just nüüd ja praegu. Urvast nendib, et on selge, et inimeste sissetulekud ei moodustu enam üksnes regulaarsest palgatööst – see seab aga küsimärgi alla kogu Eesti solidaarsusel põhineva ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse. „Niisamuti on perearstiteenuse ligipääsetavus üks oluline teema, mida peavad tööandjad lahendada aitama, kui töötaja perearsti nimistusse ei pääse.“

Rääkides sellest, milliseid muutusi ootavad Eesti tööelu eksperdid ja tööandjad järgmisteks aastateks Eesti tööelu kontekstis, lubas Arto Aas, et enamik PARE manifesti ideid võtab ka Tööandjate Keskliit lauale. „Tööjõuga tegelemine on meie üks peamisi ülesandeid. Meid huvitab paindlikkus, sest see pole ainult tööandjate, vaid ka töötajate huvi. See aitaks tuua inimesi tööturule juurde. Samuti seisame selle eest, et välistööjõudu julgemalt kasutada ja edendada stabiilsemat majanduskeskkond, et ettevõtetel oleks julgust Eestisse investeerida,“ ütles Aas.

Jaan-Hendrik Toomel tõstis esile märksõnu, mis manifestist tänavu omajagu läbi käisid: aus konkurents, järelevalve ja kontroll. „Eestis on omajagu renditöötajaid ja välistööjõudu – kui konkurents on aus, siis on ka töötajatel olukord parem. Ja lõppkokkuvõttes on reguleeritus ja kontroll hea kõigile – ka riigile ja tööandjatele,“ sõnas Toomel.

Kaarel Suuk rõhutas paindlikkust. „Paindlikkus on oluline ka nende töötajate puhul, kes on seotud töökohaga, näiteks tööstus. Samuti võiks digitaliseerimine ja automatiseerimine olla läbi mõeldud ja peaksime aru saama, et saame olla head ainult koos. Ka juhtide arendamine ja juhtimiskvaliteedi edendamine on olulised ideed,“ rõhutas Suuk.

Signe Lass tõi esile inimlikku suhtumist töösuhetesse. „Samuti on minu arust oluline see, et liikuda paindlikkuses sinna, et meil on võrdne partnerlus töösuhtes, et töö saaks kõigi jaoks parimal viisil tehtud ja me ei pea mõtlema, milline riigitoetus suureneb või väheneb. Soovime, et saaksime teha töötajate ja tööandjate vahel mõistlikke kokkuleppeid, lähtudes parimast töötegemise viisist. Samas teame, et on sektoreid, kus on kiusatus otsida ebaausa konkurentsi võtteid,“ rääkis Lass.

Aet Urvasti sõnul on meil vaja tööelu kontekstis pikka plaani, mida pakuks muu hulgas ravikindlustussüsteemi ümbertegemine. „Loodan, et valimised pakuvad seda,“ kommenteeris Urvast.

Janek Mäggi lisas lõpetuseks olulise mõttena, et vajame tööelus liikumist isiklikust eneseteostusest kaugemale ehk kollektiivse eneseteostuse poole.

Suures paneelis osalesid (vasakult): Janek Mäggi (paneeli vedaja), Aet Urvast (Vanalinna Ehitus, PARE), Signe Lass (Helmes), Kaarel Suuk (Ensto Ensek), Jaan-Hendrik Toomel (Eesti Ametiühingute Keskliit), Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliit). Foto: Raul Mee