Müügitingimused
Lepingu kehtivus, teenuste ja kaupade info, hinnainfo
Müügitingimused kehtivad veebipoest kaupade ostmisel.
Veebipoes müüdavate toodete ja teenuste hinnad on märgitud toodete ja teenuste juurde. Hinnale lisandub tasu kauba kättetoimetamise eest. Kõik veebipoes müüdavate kaupade hinnad on eurodes ja koos käibemaksuga.
Kauba kättetoimetamise tasu sõltub ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse ostjale tellimuse vormistamisel.
Teave kauba kohta on esitatud veebipoes vahetult kauba juures.
Tellimuse vormistamine
Kauba tellimiseks tuleb lisada soovitud tooted või teenused ostukorvi. Tellimuse vormistamiseks tuleb täita nõutud andmeväljad ning valida sobiv toodete kohaletoimetamise viis. Seejärel kuvatakse ekraanile tasu suurus, mille saab tasuda pangalingi kaudu või muu makselahenduse abil. Leping jõustub alates tasumisele kuuluva summa laekumisest veebipoe arvelduskontole. Kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida seoses kauba lõppemisega või muul põhjusel, teavitatakse sellest ostjat esimesel võimalusel ning tagastatakse tasutud raha (sh kauba kättetoimetamise kulud) viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest.
Kohaletoimetamine
Meie e-poes tellitud kaubad saadetakse Eesti piires. Kauba kättetoimetamise tasu sõltub kättetoimetamise viisist.
Kauba saatmiskulud kannab ostja ning vastav hinnainfo on kuvatud tellimuse vormistamisel enne lõplikku tasumist. Kohaletoimetamise tasu on vastavalt teenuspakkuja kehtivale hinnakirjale.
Kliendil on võimalik valida kahe kohaletoimetamise viisi vahel:
- Omniva pakiautomaadi vahendusel
- SmartpostI pakiautomaadi vahendusel
Eesti-sisesed saadetised jõuavad üldjuhul ostja määratud sihtpunkti 3-7 tööpäeva jooksul alates müügilepingu jõustumist.
Erandlikel juhtumitel on õigus kaup kohale toimetada kuni 45 kalendripäeva jooksul.
PAREsse ise järele tulles saad kaubad kätte tööpäeval tööaja sees (palun helista ette 58551212). Nädalavahetusel ehk reedest pühapäevani ostetud kaup jõuab pakiautomaati hiljemalt teisipäeval.
Kui oled ostnud meie käest õiguse osaleda veebisündmusele või ligipääsu muule digitaalsele sisule, siis edastame ligipääsud peale teenuse või toote eest tasumist digitaalselt.
Makseviisid
Maksa kauba eest:
- pangalingi kaudu
- krediitkaardiga ning vajuta peale tasumist kindlasti ka linki “Tagasi kaupmehe juurde”. Ostu kinnituseks saabub sinu e-posti aadressile arve
- arvega (pakume seda võimalust vaid registreeritud klientidele/liikmetele)
Taganemisõigus
Pärast tellimuse kättesaamist on ostjal õigus e-poes sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul (olenevalt toodetest ei pruugi ostjal taganemise õigust olla, vastavad tooted ja teenused tuleb sellisel juhul loetleda ning need peavad vastama võlaõigusseaduse § 53 lg-s 4 loetletud tingimustele).
Taganemisõigus ei kohaldu, kui ostjaks on juriidiline isik.
14-päevase tagastamisõiguse kasutamiseks ei tohi tellitud kaupa kasutada muul viisil, kui on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks viisil nagu see on lubatud kauba testimiseks füüsilises poes.
Kui kaupa on kasutatud muuks otstarbeks, kui on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks või sellel on kasutamise või kulumise märke, on veebipoel õigus alandada tagastatavat tasu vastavalt kauba väärtuse vähenemisele.
Kauba tagastamiseks tuleb esitada kauba ostmisest taganemise avaldus, mille vormi leiab siit: taganemisavaldus ning saata see e-posti aadressile pood@pare.ee hiljemalt 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest.
Kauba tagastamise kulud kannab ostja, välja arvatud juhul, kui tagastamise põhjus seisneb asjaolus, et tagastamisele kuuluv asi ei vasta tellitule (nt vale või defektiga asi).
Ostja peab kauba tagastama avalduse esitamisele järgneva 14 päeva jooksul või esitama tõendi, et ta on eelnimetatud perioodi jooksul kauba üle andnud kauba vedajale.
Veebipood tagastab tagastatava kauba kättesaamisel ostjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel arvates taganemisavalduse saamisest, kõik ostjalt lepingu alusel saadud tasud.
Veebipood võib keelduda tagasimaksete tegemisest seni, kuni on lepingu esemeks oleva asja tagasi saanud või kuni ostja on esitanud tõendid, et on asja tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem. Kui ostja on sõnaselgelt valinud veebipoe pakutud kõige odavamast tavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi, ei pea veebipood tarbijale tagastama kulu, mis ületab tavapärase kättetoimetamise viisiga seotud kulu.
Veebipoel on õigus taganeda müügitehingust ning nõuda ostjalt tagasi kaup, kui kauba hind veebipoes on eksituse tõttu märgitud oluliselt alla kauba turuhinna.
Pretensioonide esitamise kord
Veebipood vastutab ostjale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse või puuduse eest, mis oli olemas juba asja üleandmise hetkel ning mis ilmneb kuni kahe aasta jooksul, alates kauba üleandmisest ostjale. Sellest esimese kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale eeldatakse, et puudus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on veebipoe kohustus.
Ostjal on õigus puuduse ilmnemisel pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul veebipoe poole, saates e-kirja aadressile pood@pare.ee.
Veebipood ei vastuta puuduste eest, mis on tekkinud pärast kauba üleandmist ostjale. Kui veebipoest ostetud kaubal on puudused, mille eest veebipood vastutab, parandab või asendab veebipood puudusega kauba. Kui kaupa ei ole võimalik parandada ega asendada, tagastab veebipood ostjale kõik müügilepinguga kaasnenud tasud.
Veebipood vastab tarbija esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul.
Isikuandmete töötlemine
Veebipood kasutab ostja sisestatud isikuandmeid (sh nimi, telefoninumber, aadress, e-posti aadress, pangarekvisiidid) ainult tellimuse töötlemiseks ning kauba ostjale saatmiseks. Veebipood edastab isikuandmeid veoteenust pakkuvale ettevõtetele selleks, et kohale toimetada kaupa.
Veebipood saadab ostjale uudiskirju ning pakkumisi ostja e-posti aadressile ainult juhul, kui ostja on selleks avaldanud soovi sisestades veebilehel e-kirja aadressi ning andnud teada oma soovist otsepostituse teadete saamiseks.
Ostjal on igal ajal võimalik loobuda e-postile saadetavatest pakkumistest ja uudiskirjadest, andes sellest meile teada e-kirja teel või järgides pakkumisi sisaldava e-kirjas toodud juhiseid.
Vaidluste lahendamine
Kui ostjal on veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-kirja aadressile pood@pare.ee.
Kui ostja ja veebipood ei suuda lahenda vaidlust kokkuleppe teel, siis on ostjal võimalik pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.
Menetlustingimustega saab tutvuda ning avaldust esitada siin.
Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada ostja ja veebipoe vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi. Ostja kaebuse läbivaatamine komisjonis on tasuta. Ostja võib pöörduda Euroopa Liidu tarbijavaidlusi lahendava platvormi poole.
Info muutmise kord
Veebipoe omanik jätab omale õiguse teha muudatusi e-poe müügi ja maksetingimustes ilma ette teatamata, avaldades sellekohase info oma kodulehel.
Mulle pakub Tööandjate Ühisuse teema huvi ja sooviksin sellest veidi rohkem teada saada. Kuidas see oleks võimalik?
Tööandjate Ühisus koondab tööandjaid, kes lubavad, et kohtlevad vähenenud töövõimega inimesi võrdselt teistega. Selleks ei pea ettevõttes tingimata töötama mõni vähenunud töövõimega inimene. Loeb ettevõtte mõtteviis ja suhtumine, et kandideerimisel on olulised kompententsid, kuid vähenenud töövõimega inimene ei ole oma erivajaduse tõttu kõrvale jäetud. Rohkem saab lugeda Tööandjate Ühisuse teemalehelt Samal lehel saab esitada ka liikmetaotluse. Tööandjate Ühisusega liitumine ei too kaasa rahalisi kohutusi. Liikmena on võimalik osaleda võrgustiku kohtumistel, mis käsitlevad vähenenud töövõimega töötajatega seonduvaid teemasid, vahetatakse kogemusi ja külastatakse erinevaid ettevõtteid parimate praktikate jagamiseks. Samuti on võimalik liita Tööandjate Ühisuse märgis oma ettevõtte turundusmaterjalidele, et anda hoogu tööandja brändingule. Tänaseks on liitunud 26 ettevõtet erinevatest tegevusvaldkondadest.
Soovitame uurida Ühisuse teemalehte ning kui tekib küsimusi, võtta ühendust kart@pare.ee või 5170803.
Milline võib olla vähenenud töövõimega töötaja töötasu, et ta ei jääks ilma pensionist? Kuidas on töövõimetuspensionäriga, kellel on varem määratud töövõimetuspension kuni pensionieani? Kas on ka erinev maksustamine – toetuselt maksu ei võeta, pensionilt küll. Ja kuidas on sotsiaalmaksuga – kas mõlemal juhul on firmal maksusoodustus? Töövõimetoetus versus töövõimetuspension.
Mis kasu saab vähenenud töövõimega inimese palkamisest tööandja?
Eestis suureneb struktuurne tööjõupuudus ja vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem tulek tööjõuturule aitaks seda leevendada. Nende palkamine eeldab tööandjalt avatust ja eelarvamuste seljatamist, kuid annab vastu pühendunud ja hea töötaja. Tööjõupuuduse ajal on uus normaalsus, et tööandja kohandub inimese vajaduste järgi olenemata sellest, kas töötaja on vähenenud töövõime või mõne muu erisooviga. Nutikas tööandja asetab end uude rolli juba praegu.
Vähenenud töövõimega inimese palkamine
– aitab leevendada tööjõupuudust;
– toetab ettevõtte head mainet ja on osa vastutustundlikust ettevõtlusest;
– toob meeskonda head töötajad, kellel on oskused, isikuomadused ja ka kogemused, mida tööandja vajab;
– suurendab kollektiivi mitmekesisust ja mõistvust, mis viib paremate tulemusteni.
Meil on vaba ametikoht ja töötajat ei ole lihtne leida. Mõtlesime proovida koostööd vähenenud töövõimega inimesega. Millest alustada?
Mõtle läbi tööülesanded, nende täitmise protsess, töövahendid ja -korraldus. Ole avatud uutele lähenemisviisidele ja võimalustele seda tööd teha. Kas seda tööd saab jagada, teha osaajaga, kaugtööna, paarilisega või muul moel? Mis on selle töö puhul kõige kriitilisemad momendid töö tulemuse ja töö ohutuse vaates? Millised pädevused peavad olema selleks, et tööle asuda, ja milliseid saab omandada tööle asudes? Nüüd, kui sa oled tööd analüüsinud, on paras aeg pöörduda töötukassa nõustaja poole. Temaga koos leiad oma organisatsioonile parima lahenduse.
Arvan, et erivajadusega inimese töölevõtmine tähendab lisakulusid väljaõppele, töö kohandamisele ja töövahenditele. See kõik on ju suur aja- ja rahakulu?
Natuke aega kulub tõesti selleks, et mõelda enda jaoks läbi tööprotsess ja -korraldus. Seejärel pöördu juba töötukassasse, kust võid saada palgatoetust, sotsiaalmaksusoodustust, abi tööruumide ja –vahendite kohandamise kohta ning vajaduse korral töötaja koolituse toetust.
Kui pikk on vähenenud töövõimega töötaja puhkus?
Kui töötajal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on tal õigus saada tavalise 28 kalendripäeva asemel 35 kalendripäeva põhipuhkust (töölepingu seadus §57). Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
28 kalendripäeva ületava puhkusetasu osa hüvitatakse riigieelarvest, selleks peab tööandja esitama isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Puhkusetasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §-s 4 sätestatud korras.
Kas vähenenud töövõimega inimestel on töösuhte lõpetamisel seaduse alusel lisakaitse?
Töölepingu tohib töötajaga lõpetada üksnes töölepingu seaduse alusel.
Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Puudega inimestele erisusi tehtud ei ole, aga keelatud on töötaja koondamine tema puude tõttu või selle alusel koondatavate väljavalimine.
Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel, peab ta arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Ei tohi koondada puude tõttu ega valida koondatavaid sellel alusel.
Tööandja on kohustatud andma oma ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata samas ettevõttes sobival tööl. Seega ei tohi automaatselt töölepingut lõpetada, kui töötaja terviseseisund on muutunud, vaid töötajale tuleb pakkuda võimetekohast tööd, kui selline võimalus on olemas.
Mida on oluline teada vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu hüvitamisest (st erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisest)?
Kellelt taotleda sotsiaalmaksu soodustust?
Eesti Töötukassalt.
Kelle eest?
Töötaja eest,
– kes on vähenenud töövõimega, st kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus;
– kelle tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja ning
– kes töötab tööandja juures töölepingu alusel (riik ei maksa sotsiaalmaksu töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest).
Kui tihti tuleb taotleda?
Taotlus on vaja esitada üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotluse saab esitada posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, digiallkirjastatuna e-posti teel, töötukassa maakondlikus osakonnas või e-töötukassas.
Kuna töövõime vähenemine tuvastatakse kindlaks perioodiks, siis millega tuleb tööandjal arvestada?
Erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on seotud kehtiva vähenenud töövõime otsuse perioodiga. Seega, kui lõpeb töötajale määratud vähemalt 40% püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime periood, lõpeb ka sotsiaalmaksu hüvitamise periood. Selleks et hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaks ka uuel perioodil, tuleb tööandjal esitada uus taotlus.
Kuidas tööandja saab teada, et erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on lõppemas?
Töötukassa teavitab tööandjat sellest veidi enne iga otsuse perioodi lõppemist e-posti teel.
Kas taotluse saab esitada tagasiulatuvalt?
Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa. See tähendab, et töötaja eest riigile sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev. See ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40% püsiva töövõimetuse tuvastamise päev.
Millises summas sotsiaalmaksu hüvitatakse?
Riik maksab vähenenud töövõimega töötaja eest töötukassa kaudu sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt. Tööandja maksab sellise töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab seda kuumäära, mis on töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks.
Kui töötasu on kuumäärast väiksem, kas siis tuleb sotsiaalmaksu maksta ikka kuumääralt?
Jah. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt ta töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt, sh vähenenud töövõimega töötaja eest. Lihtsalt vähenenud töövõimega töötaja puhul hüvitab selle kulu töötukassa.
Millal hüvitab töötukassa sotsiaalmaksu tööandjale?
Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Millised raskused tekivad tööandjale kuulmispuudega inimese värbamisel?
Evelyn Tõnnop (Rimi): Ma ütleks, et ettevõtte seisukohalt ei olegi raskusi. Nad saavad osaleda meie igapäevases töös ja osaleda kõikidel üritustel koos kuuljatega. Tööandja saab toetusena sotsiaalmaksu soodustust ja lisapuhkusepäevade kompensatsiooni.
Kas vähenenud töövõimega inimestele kulub rohkem ressursse (näiteks eriväljaõppele)?
Egne Kurvits (Rimi): Et vähenenud töövõimega inimene tööle võtta, on ennekõike vaja palju kannatust ja tahtmist. Õnneks on paljud Rimi kaupluste juhid nii suure tahtmisega, et suudavad leida aega ja pühendumist, mida need inimesed sisseelamisel vajavad. Üle tuleks saada hirmust, et erivajadusega töötajaga on keeruline ja tal on palju suhtlemisprobleeme. Loomulikult tuleb tema värbamisel arvestada mõningate lisanduvate riskiteguritega. Seetõttu on Rimis koostatud riskianalüüs, mis keskendub just erivajadustega töötajate tööle. Lisakulutustena võiks esile tuua kurtide töötajate puhul viipekeele tõlketeenuse (nt väljaõppel, arenguvestlustel, koolitustel), kommunikatsioonimaterjalide (nt rinnamärgid, sildid, kleebised) ja riskianalüüsi koostamise kulud.
Kas vähenenud töövõimega töötaja on tavatöötajast lojaalsem?
Egne Kurvits (Rimi): Vähenenud töövõimega inimesed on väga tublid ja lojaalsed töötajad, keda meil on rakendanud mitmeti. Aeg on näidanud, et näiteks kuulmispuudega töötaja saab ideaalselt hakkama ka kassatööga. Intellekti ja vaimupuudega töötajad tulevad suurepäraselt toime kärupaigaldaja tööga, liikumispuudega töötajaid saame rakendada kassatööl jne.
Meie ettevõttesse tuli tootmisse uus töötaja, kellel on kuulmispuue. Kuna me ei ole eelnevalt vähenenud töövõimega töötajaga kokku puutunud, siis uurime, et millega peaksime töökeskkonnas arvestama. Kas peaksime tegema mingisuguseid muutusi?
Anni Raigna (Tööinspektsioon): Esmalt tuleb tööandjal analüüsida ja hinnata töökeskkonnaga seonduvaid ohutegureid ehk läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Seejärel tuleb mõelda sellele, kas töökeskkonnas on konkreetse töötaja erivajadusest või eripärast tulenevalt täiendavaid ohtusid.
Vaegkuulja puhul tuleb arvestada sellega, et ta ei kuule kas osaliselt või täielikult töökeskkonnas esinevaid helisid. Seega ta ei pruugi kuulda tootmises liikuvaid tõstukeid, ohumärguandeid ja hädasignaale. Töötajale tuleks leida selline töökoht, kus ta saaks tööd teha ja liikuda rahulikult nii, et ei oleks ohtu tõstukitega või muu taolisega kokku põrgata. Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas saab vaegkuulja infot ohumärguannete kohta – näiteks tuletõrje alarmi kohta. Heaks alternatiiviks on näiteks hoiatustuled, mis annavad ohust visuaalselt märku.
Kindlasti tuleb töötajale enne tööle asumist viia läbi korralik tööohutus- ja töötervishoiu alane juhendamine ja väljaõpe. Vajadusel tuleb juhendada ka teisi töötajaid, kui nende jaoks tööprotsesside või ohutuse kohapealt midagi muutub. Näiteks kui tööandja eeldab, et hädaolukorrast annavad vaegkuuljale märku teised töötajad ning aitavad tal evakueeruda, siis tuleb sellest teisi töötajaid ka teavitada.
Oluliseks küsimuseks on ka suhtlemise teema – kuidas saab töötaja suhelda nii tööandjaga kui kaastöötajatega (kas vaegkuulja loeb huultelt, kas ettevõtte sees on olemas viipetõlk, kas vajadus on ettevõtte välise viipetõlgi järele). Tööandja saab töötaja sisse elamist paremini toetada olles paindlik ja küsides töötajalt endalt, millised on murekohad ning millist abi töötaja vajab. Näiteks võivad kuulmisaparaadi kandjatel võimenduda teatud töökeskkonnas esinevad helid, mis võivad tekitada ebamugavustunnet ja üleliigset stressi.
Kui ettevõte võtab tööle osalise töövõimega inimese, siis kas tema hetkel saadavaid toetusi mõjutab see, kas ta töötab täis- või osalise tööajaga?
Külliki Bode (Eesti Töötukassa): Selleks, et osalise töövõimega inimene saaks töövõimetoetust, peab ta kas töötama, õppima, tööd otsima vm aktiivsusmeedet täitma. Täpsemalt on kirjeldatud need tingimused siin: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetuse-saamise-tingimused. Seega ei ole üldse oluline, millise koormusega inimene tööd teeb.