Tööandjate ühisuse võrgustiku sündmused

14.09.2021 toimus veebiseminar “Tööandja roll vähihaige töötaja toetamisel”

Tööandjate ühisus ühendab tööandjaid, kes näevad mitmekesises töötajaskonnas ja kaasavas organisatsioonikultuuris võimalust suurendada ka oma organisatsiooni edu.

Euroopas diagnoositakse igal aastal ligikaudu 3,4 miljonit uut vähktõve juhtumit. Umbes pooled diagnoositud inimestest on tööealised. Vähi mõju inimese igapäevaelule on kohene ja tugev. Enamasti järgnevad diagnoosile ravist tingitud pikad haiguspuhkused ja piiratud tegutsemisvõime. Uuringud näitavad, et kuigi enamik vähist tervenenutest on võimelised edasi töötama või tööle naasma, on neil üldiselt 1,4 korda suurem töötuse risk kui inimestel, kellel ei ole vähki diagnoositud.Milline on tööandja roll vähki haigestunud töötaja toetamisel ning kuidas saab tööandja kaasa aidata sujuvale tööellu naasmisele? Tööandjate ühisuse võrgustiku veebiseminaril räägiti:
☑ kuidas mitmekesisus aitab kaasa organisatsiooni edule
☑ ühe vähihaiguse lugu
☑ tööandja võimalustest vähidiagnoosi saanud töötaja toetamisel.
Esinejad:
Kati Tillemann (õppejõud, TalTech)
dr Kaiu Suija (Lõuna-Eesti Vähiühingu looja ja Vähihaigete Toetusravi SA tegevjuht ja vähiarst)

Moderaator: Mailis Neppo, PARE tegevjuht

Vaata veebiseminari salvestust:


18.05 toimus veebiseminar “Hoiakute ja mõtteviisi kujundamine organisatsioonis”.

18. mail 2021 toimus Tööandjate Ühisuse veebiseminar “Hoiakute ja mõtteviisi kujundamine organisatsioonis”. Tööandjate ühisus ühendab tööandjaid,  kes näevad mitmekesises töötajaskonnas ja kaasavas organisatsioonikultuuris võimalust suurendada ka oma organisatsiooni edu. Mitmekesine töökeskkond, kus ühtviisi on väärtustatud nii vähema töövõimega inimesed kui ka vanema- ja nooremaealised, võõrtöötjad ning väikelapse vanemad, on eelistatud töökeskkonnaks kõrge sotsiaalse vastutustundega talentidele. Mai on mitmekesisuse kuu ning ka tööandjate ühisus suunab fookuse mitmekesise organisatsioonikultuuri kujundamisele. Tööandjate ühisuse võrgustiku veebiseminaril räägiti: * kuidas mitmekesisus aitab kaasa organisatsiooni edule * ettevõtete kogemuslugusid hoiakute ja mõtteviisi muutmisest organisatsioonikultuuris * jagame parimaid praktikaid vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest tööellu Esinejad: Kelly Grossthal, Eesti Inimõiguste Keskus Merle Liisu Lindma, Microsoft Sr HR Business Partner E + D Eveli Punnison, Enics Eesti personalijuht, Pare Tartu tööklubi liige, kutsetunnistuse personalijuht tase 7 omanik.

Vaata veebiseminari salvestust:


06.04.2021 Vähenenud töövõimega inimeste õigustest töösuhetes

Tööandjate ühisuse veebiseminaril selgitasid Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle ja töökeskkonna konsultant Piret Kaljula, millised on vähenenud töövõimega inimeste õigused töösuhetes, millega tööandja peab arvestama ja millest lähtuda töökeskkonna kohandamisel. Lisaks jagas Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani kogemuslugu vähenenud töövõimega töötajate töökoha kohandamisest.

Vaata veebiseminari salvestust:


15.01.2021 Kaasava töökeskkonna kujundamine

Kaasava töökeskkonna kujundamise seminaril jagas Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber ettevõtte kogemuslugu vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest, Õiguskantsleri Kantselei nõunik Juta Saarevet tõi elulisi näiteid keskkonna kujundamisest ning võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tegi ülevaate seadusandluse nõuetest ja vanemaealiste kaasamisele keskendunud brožüürist “Ise oled vana!”.

Vaata seminari veebisalvestust:


13.10.2020 Edukas koostöö vaimse erivajadusega töötajaga

13. oktoobril kogunesid PARE ruumidesse vaimse tervise teemalisele seminarile mitmed tööandjad, vaimse tervise huvilised ning Tallinna Vaimse Tervise Keskuse esindajad, kelle seas oli nii tegevusterapeaute kui ka  kogemusnõustajaid. Seminari põhieesmärk oli arutleda selle üle, kuidas käituda organisatsioonis nii tööandjana kui ka kolleegina, kui meeskonnas on vaimse psüühikahäirega liige. Kuulajad said targemaks ka teatud haiguste eripärasusest läbi konkreetsete kogemuslugude.

Esimesena jagas meile oma lugu Madis, kes töötab Tallinna Vaimse Tervise Keskuses kogemusnõustajana. Ta on õppinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusteraapiat, täiendanud end süvitsi toitumise, füüsilise treeningu ning kulturismi alal ning töötanud jõusaali instruktorina peamiselt psüühilise erivajadusega noortega. Tema missioon ongi aidata inimesi nii füüsilisel kui ka mentaalsel tasandil. Madise hinnatud esinemisoskus tõi kuulajateni palju uut infot – nimelt rääkis ta aktiivse ja passiivse depressiooni erinevusest. Noormees seletas, kuidas aktiivne depressioon võib avalduda olukorras, kus inimene rühib tööd teha ja väliselt on kõik hästi, kuid sisemiselt ei tunne rõõmu. Tema esitlusest tuli välja ka järgnev mõte- ,,Psüühilise probleemiga inimene on samuti niinimetatud ratastoolis, kuid see ratastool on pealtvaatajale nähtamatu”. Madis soovitas tööandjatele ja kolleegidele, kes peavad kokku puutuma vaimse psüühikahäirega inimesega, olla võimalikult mõistev. Erivajadusega inimeste paremaks mõistmiseks tuleks ettevõtetel läbi viia ka koolitusi vaimse tervise teemadel.

Teisena astus lavale Mattis, kes töötab kogemusnõustajana Avituse rehabilitatsioonimeeskonnas. Kuna ta ise on kogenud bipolaarset häiret ning hüpomaania ja depressiooni episoodi, on tal tänaseks päevaks ka vähenenud töövõime. Just seetõttu on Mattis keskendunud meeleolu- ja ärevushäiretega klientidele, olles nii individuaalne nõustaja kui ka rühmajuht. Ta on õppinud kogemusnõustamist Avituses ja Tallinna Vaimse Tervise Keskuses. Lisaks on Matis läbinud tugiisiku väljaõppe ning läbib praegu hingehoidja baaskoolitust.

Lisaks Mattisele ja Madisele, oli Tallinna Vaimse Tervise Keskuse esindajatest kohal ka Lemmi, kes töötab kogemusnõustajana ning kes ise põeb Aspergeri sündroomi. Aspergerid kasutavad ise lühendit ASPI.  Naine väitis, et see on haigus, millega tuleb elama õppida ning ASPIde jaoks on igasugused sotsiaalsed sündmused probleemsed- nagu näiteks avalik esinemine. Esineja tõi välja ka huvitava fakti- nimelt, kui ASPi ei otsi silmkontakti, siis ei tähenda see, et ta ei kuula Sind. Töökeskkonnas tuleb sellist tüüpi inimestega olla ajaga väga täpne ning jagada konkreetseid juhiseid. Igasugune ebamäärasus on nendega välistatud ning ka avatud kontoris töötamine on nende jaoks raske. Samuti ei suuda ASPid oma haigusest tulenevalt täita mitut ülesannet korraga.

Just sellepärast astuski meie ette viimasena Swedbanki esindaja Sirle, kes rääkis, kuidas on läinud ASPi kaasamine töökollektiivi ning ka põhjusest, miks üldse kaasata vaimse erivajadusega töötajat organisatsiooni. Nimelt on ühiskonnas väga palju heade kompetentsidega inimesi, kes ei julge tööle kandideerida. ,, Kui  neid inimesi ei värbaks, ei kasutaks me ära ühte osa ühiskonnast, “ väitis Sirle. Swedbank on Eestis üks väheseid organisatsioone, kes on selliseid inimesi ka endale värvanud ning selle läbi oma atraktiivsust tööandjana tööturul tõstnud. Siiamaani on nad ASPile loonud eraldi tööruumi ning plaanis on korraldada väljaõpe kogu tiimile, kuidas uue liikmega paremini kohanduda. Ettekande lõpus selgus aga kõige olulisem- kui leidub ühiskonnas tublisid kandidaate, keda ikkagi tööle tahetakse, siis erivajadus ei saa olla kunagi probleem.

Kokkuvõtvalt võib väita, et seminar tõstis teadlikkust vaimsetest erivajadustest nii tööandjate, kuulajate kui ka kogemuslugude jagajate jaoks.


25.04.2019 Töötukassa teenused tööandjale

Aprillikuisel Tööandjate Ühisuse võrgustiku kohtumisel tutvustas Eesti Töötukassa personalijuht Kristiina Palm töötukassa eesmärke, tööotsijate ja tööandjate teenuse osakonna teenusejuht Livia Laas rääkis lähemalt tööandjale pakutavatest teenustest, muuhulgas ka teenustest, millega toetatakse tööandjaid vähenenud töövõimega inimeste tööellu kaasamisel.

Töötukassa on sõlminud üle 50 ettevõttega koostöölepped, mille eesmärgiks on teenuste arendamine tööandjate reaalsete vajaduste järgi. Töötukassa on valmis veelgi rohkemate ettevõtetega koostööleppeid sõlmima.

Töövahenduse põhiteenus on e-portaalis, kuhu tööandja saab lisada oma tööpakkumise. Samas korraldab töötukassa koostöös tööandjatega infotunde, kus tööandja saab tutvustada tööotsijatele pakutavaid töökohti.

Kui töötukassas on arvel inimene, kel puuuduvad tööturul hetkel vajalikud oskused, pakutakse talle koolitusi ja tööpraktikat. Tööpraktika teenuse üks osapool on tööandja. See annab võimaluse koolitada töötaja oma ettevõttete vajaduste järgi.

Palgatoetuse teenuse eesmärk on toetada neid sihtgruppe, kel võib muidu keerulisem jõuda tööturule. Need on pikaajalised töötud, vähenenud töövõimega inimesed, noored, rahvusvahelise kaitse saajad ja ka piirkondlikult Ida-Viru, Valga, Võru ja Põlva maakonnas tööd otsivad inimesed. Kui tööandja on tööle võtnud palgatoetusega inimese, töötukassaga sellekohane leping sõlmitud, siis töötukassa maksab tööandjale kuni 50% palgast tagasi, kuid mitte rohkem kui miinimumpalga ulatuses. Palgatoetust makstakse enamikel juhtudel kuni 12 kuud. Kui tööandja algatusel palgatoetusega leping lõpetatakse, peab tööandja maksma palgatoetuse tagasi.

Eraldi sihtrühm on noored. Kui tööandja võtab tööle noore vanuses 16-29 aastat, siis esimese kahe aasta jooksul on võimalik taotlelda tema tööalase koolituse kulu hüvitamist.

Vähenenud töövõimega inimeste tööle võttmisel rakendub sotsiaalmaksu soodustus. Samuti pakutakse töötukassa kaudu tugiisiku palkamise hüvitist. Tugiisik võib olla nii  juba ettevõttes töötav kolleeg või töökohaväline inimene. Samuti hüvitatakse vähenenud töövõimega inimesele töötamiseks vajalike abivahendeid.

Kui tööandja soovib otsida uusi töötajaid või ettevõttes toimuvate muutuste ajal töötajaid välja õpetada, siis pakub töötukassa koolitustoetust. Selle eesmärk toetada sihtrühma, kes väheste või vananenud teadmiste tõttu on risk töötuks jääda. Tööandjate koolitustoetus on mõeldud ka eesti keele õppeks. Sealjuures ei ole oluline, millisel tasemel keelt vaja on. Tööandja ise leppida kokku spetsiaalse tööalase keeleõppeprogrammi. Oluline, et koolitaja oleks majandustegevuse registris.  Koolitustoetuse saamiseks tuleb tööandjal esitada töötukassale avaldus ja koolituskava.

Kokkuvõtteks, töötukassa pakub tööandjale üle 50 teenuse. Seepärast tasub uurida erinevaid võimalusi töötukassa kodulehelt.


15.02.2019 Kuidas kaasata vaimupuudega inimesi tööellu?

15. veebruaril 2019 rääkis Tööandjate Ühisuse võrgustiku liikmetele ja teistele huvilistele vaimupuudega inimeste kaasamisest Agne Raudmees Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidust. Tihti aetakse omavahel segi diagnoosid vaimupuue ja vaimuhaigus. Tegelikult on need kaks täiesti erinevat seisundit. Vaimuhaigust saab ravida, see on ajutine seisund. Vaimupuue ehk inttelektipuue seevastu pole haigus. Vaimupuudega inimesed vajavad lihtsustatud keelest informatsiooni, koolitust ja pidevat tuge. Neil on taksitusi akadeemiliste teadmiste omandamisel ja ühiskonnas kehtivate reeglite mõistmisel. Oluline on kaasata vaimupuudega inimene normaalsesse keskkonda võimalikult vara, pakkuda kutseharidust ja töötamise võimalust. Kui vaimupuudega töötajale on antud konkreetsed juhised ja lihtsamad tööülesanded, siis reeglina on nad väga püüdlikud ja täpsed töötajad. Umbmäärased mõisted “veidi”, “mõnevõrra”, “kusagil” jne. ajavad vaimupuudega inimese reeglina segadusse ning ta ei mõista, mida temalt oodatakse. Tööülesannete andmisel tuleb kasutada lihtsaid ja selgeid, aja- ja koharaamis püsivaid väljendeid. Vaimupuudega inimeste puhul võiks kaaluda paindlikke töövorme (osaline tööaeg) või ameti kujundamist vastavalt inimese võimekusele.


24.01.2019 Liikumis- ja/või liitpuudega inimeste töökoha kohandamisest

24. jaanuaril 2019 kohtusid Tööandjate Ühisuse võrgustiku liikmed Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ruumides. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL) rääkis, milliseid kohandusi nõuab liikumispuudega inimese töölevõtmine. Sageli on tööandjate arvamus, et kohandused on kulukad ja raskesti teostatavad. On levinud mitmed müüdid puuetega inimeste kohta. ELIL tegevjuht Lili Tiri lükkas mitmed üldlevinud arvamused ja müüdid ümber ning jagas selgitusi ja nõuandeid, kuidas toetada liikumis- või liitpuudega töötajat. Sven Kõllamets jagas oma isiklikku kogemust ratastooliga liikumisel ning töökoha kohandamisel ning tõi mitmeid praktilisi näiteid. Erivajadusega inimesed pakuvad ettevõttele nii klientide kui töötajatena olulist võimalust olla märgatav ühiskondlikus mõttes ning kujundada tööandja brändi.


2 in 1: Mida on õppida rahvusvahelisest kogemusest tööjõu juhtimisel? Mida arvestada vaegkuuljast töötaja puhul?

4. detsembril toimus 2 üritust üheskohas ja peaaegu ühel ajal. Esmalt toimus seminar Tööjõu juhtimise teemal, mis keskendus rahvusvahelisele parimale praktikale. Seminari viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari juht Epp Kallaste, kes jagas praktilisi soovitusi, mis põhinevad välismaiste ettevõtete kogemustele ning edulugudele. Lisaks sellele võrdles ta erinevate riikide ettevõtjate lahendusi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel ja nendest saadud õppetunde.

Sellele kohtumisele järgnes Tööandjate Ühisuse võrgustiku kohtumine, mille fookuses oli seekord vaegkuuljatest töötajad. Külas käisid Külliki Bode ja Katariina Varendi, kes on aastaid töötanud Eesti Vaegkuuljate Liidus kuulmislangusega inimestega. Lisaks töötavad nad Eesti Töötukassas tööandjate nõustajatena.  Arutasime koos, millega peaksid tööandjad arvestama vaegkuuljate ja kurtide puhul, kuidas suhelda ja toetada neid töötamisel. Külliki ja Katariina tõid tööandjateni kuulmislangusega inimese vaatenurga, tutvustasid kurtide maailma ja avasid vaegkuuljate hingeelu. Kuulajatel oli võimalus esitada rumalaid ja vähem rumalaid avatud ja otsekoheseid küsimusi kurdie ja vaegkuuljate kohta. Kinnistust sai nii mõnigi linnalegend, kuid kõvasti sai neid ka ümber lükatud. Peamiseks järelduseks tehti, et vaegkuuljad saavad tööturul väga edukalt hakkama ning ega tööandjal ei olegi väga palju midagi, mille pärast muretseda. Lihtsalt tuleb mõista ja teada.


31.oktoobril 2018 toimus esimene tööjõu ümarlaud

31.oktoobril 2018 toimus Eesti Tööandjate Keskliidu, PARE ning Eesti Puuetega Inimeste Koja koostöös  esimene tööjõu ümarlaud. Ümarlaua eesmärgiks oli tuua kokku vähenenud töövõimega inimeste ning tööandjate esindajad, jagamaks teineteisega edulugusid ja murekohti ning otsimaks koos lahendusi vähenenud töövõimega inimeste suuremaks kaasamiseks tööjõuturul.

Ümarlauast osavõtt oli väga rohkearvuline ning mõlemale poolele väärtuslik. Kohale olid tulnud väga paljude tööandjate esindajad, kes on avatud  vähenenud töövõimega töötajate tööturule kaasamise suhtes. Käsitletud sai mitmeid valulikke vähenenud töövõimega inimeste muresid ning loodetavasti sai külvatud pisike lootusetera ka nende südametesse. Kohaletulnud tööandjad soovivad tõesti sel teemal ühiskonnas kaasa rääkida ning ka ise midagi nende inimeste heaks teha.


6.12.2017 ligi pooled töötutest on vähenenud töövõimega

Kiviõli 236st töötust on 106 vähenenud töövõimega, see aga ei ole takistuseks töökoha saamisel, kuna kohalikud ettevõtjad on valmis vähenenud töövõimega inimestele väljaõpet ning tööd pakkuma.
Pigem on probleemiks see, et umbes 75% töötutest ei soovigi tööle asuda.
Kogemuste vahetuse käigus tõid tööandjad välja ka ühe mure. Väheneud töövõimega inimestel on õigus saada 7 täiendavat puhkusepäeva. Muret teeb aga asjaolu, et tihtilugu ei informeeri töötaja tööle asumisel tööandjat oma vähenenud töövõimest ning õigusest lisapuhkusele ning üllatab tööandjat oma täiendava nõudega puhkusteperioodi alguses, mil operatiivselt sobivaid puhkusegraafikuid on juba keerulisem koostada.


28.11.2017 Tööandjate ühisuse liikmed külas Rimil

Rimi on kaasnud oma meeskonda kuulmispuudega töötajaid. Tööandjate ühisuse liikmetel oli kokkusaamisel hea võimalus jagada omavahel kogemusi ning arutada, mida oleks kindlasti täiendavalt vaja, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine oleks tööandjale veelgi mugavam. Tunnustati töötukassa poolt pakutavaid teenuseid. Leiti, et vähenenud töövõimega inimesed on tööle väga oodatud ning avaldati lootust, et ka nende julgus tööle kandideerida lähiajal kasvab.
Tööandjate senise kogemuse kohaselt võiks vähenenud töövõimega inimeste palkamisel:
– ette valmistada olemasolev meeskond, anda neile teavet ning koolitust, iga meeskond vajab aega, et uue olukorrga harjuda;
– arvestada sisseelamise ajaga, vähenenud töövõimega töötaja võib vajada pikemat harjumisaega ning väljaõpet;
– teha eraldi riskianalüüs lähtuvalt vähenenud töövõimega isiku eripärast;
– kaasata töökoha loomisel, värbamisel ja väljaõppes töötukassa spetsialiste ning erinevaid ühendusi, kes vastava puude osas on eksperdid.


7.11.2017  PARE kaasamislaboris arutati sallivuse suurendamise võimalusi

PARE kaasamislabori eesmärgiks oli uute ideede väljatöötamine ja vajalike muudatuste edkat elluviimist toetavate soovituste jagamine mitmekesisuse, sh vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööellu, teemaga tegelemisel organisatsioonides. Kaasamislaboris osalenute kogemuse kohaselt on vähenenud töövõimega inimeste värbamisel suurimaks takistuseks eelarvamused. Kuidas kasvatada juhtides ja kaastöötajates sallivust? Erinevad töögrupid töötasid välja hulgaliselt ideid, mida organisatsioonides saaks teha ettevalmistamaks meeskonda selleks, nendega liitub vähenenud töövõimega või mõnest muust kultuurist inimene. Kõige olulisemana toodi esile juhtkonna eeskuju ning siirast soovi kaasata meeskonda vähenenud töövõimega inimesi ning väljendada organisatsiooni väärtustes selged kokkulepped ja käitumisreeglid.


15.08.2017 Ühinesid vähenenud töövõimega töötajaid toetavad tööandjad

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE asutasid tööandjate ühisuse, kuhu kuuluvad tööandjad lubavad kohelda vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste tööle kandideerijate ja töötajatega.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on hea meel tunnustada ettevõtjaid, kes on julged ja eelarvamusvabad värbama töökäte puuduse korral oma meeskonda ka vähenenud töövõimega inimesi, kellel on vajalikud oskused. „Ettevõtted, kellel on oskus ja tahe hinnata vähenenud töövõimega inimesi võrdsena oma teiste töötajatega, väärivad tunnustamist. See ei ole nii mitte ainult sellepärast, et nad hindavad ettevõtte väärtust olla ühiskonnas sotsiaalselt vastutustundlik partner, vaid ka sellepärast, et nad mõistavad, et töökäte puuduse probleemi lahendamisele riigis peavad tööandjad ise kaasa aitama ja nad saavad seda teha,“ ütles Tamsar.

Loe uudist edasi ja vaata pildigaleriid SIIT