fbpx

Töövõimereform

Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega. Umbes 50 000 Eesti elanikku ei tööta, kuid neist omakorda pooled tahaksid seda teha. Teisest küljest on tööandjad hädas sobiva tööjõu leidmisega. Sageli ei tule tööandjad selle pealgi, et kaasata tööturule vähenenud töövõimega inimesi. See pole Eestis olnud kombeks. Levinud on müüt, et puudega inimesed ei suudaega võigi tööd teha.

Töövõimereformi üks eesmärkidest on muuta iganenud suhtimist ning suurendada vähenud töövõimega inimeste kaasasamist tööellu.

Nii töö soovijad kui ka tööandjad saavad töövõimereformi tulemusena kasu, sest:
– vähenenud töövõimega inimese väärtus ühiskonnas suureneb, ta saab olla organisatsioonile ja ühiskonnale kasulik ning teenida tulu;
– tööandja saab vajaliku töötaja, tehtud töö, sotsiaalse tunnustuse ja brändi väärtuse kasvu.

„Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema, kas või väikese koormusega,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril 2016 Eesti Töötukassa seminaril „Erivajadusega inimene — tööandja võimalus“. Oma ettekandes „Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?“ selgitas ta: „Eesti probleem on see, et meil ei ole piisavalt inimesi. Töövõimereform seda probleemi üksi ei lahenda, see on reaalsus. Kuid see ei tähenda, et vähenenud töövõimega inimeste tööturule kutsumine oleks vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline“.

Töövõimereform on seni kehtinud mõtteviisi muutus ning passiivselt toetuse maksmiselt liigume põhimõttele, et ennekõike peab igal inimesel olema võimalus oma võimete kohaselt olla aktiivselt kaasatud töö- ja ühiskonnaellu. Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida. Töövõimereformi üldise tutvustuse leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt, sealt leiad ka tööandjale suunatud teavet.

Töövõimereform puudutab ühiskonnas paljusid osapooli, ennekõike aga vähenenud töövõimega inimesi, kelle jaoks muutub seni kehtinud süsteem täielikult. Vanalt süsteemilt üleminek uuele toimub järk-järguliselt 2021 aasta lõpuni.

Tööandjatele tähendab see võimalust leevendada töökäte puudust ning järk-järgult kaasata oma tegevusse üha enam vähenenud töövõimega inimesi.

Neid, kes on juba kaasanud vähenenud töövõimega inimesi tööellu, ja kes plaanivad seda teha, liidab võrgustikuks tööandjate ühisus.

 

See koduleht on mõeldud ennekõike tööandjatele mõtteaineks ja julgustuseks selle kohta,

  • millest alustada ning

  • kuidas olla töövõtjatele toeks küsimuste ja/või probleemide korral.

Oleme siia lehele koondanud internetis leiduva teemakohase teabe, kogemus- ja arvamuslugusid, nõuandeid ja soovitusi. Siin saad jagada ka oma kogemusi.

See on koht, kus küsida nõu ja tuge, samuti kaasamõtlemist kolleegilt, kes on vähenenud töövõimega inimestega juba koos töötanud. Pakume ka vastuseid küsimustele, mis võivad olla seotud väga üksikasjalike probleemidega. Selles aitavad meid meie partnerid Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teised organisatsioonid, kelle poole saame vajadusel nõuande küsimiseks pöörduda.

 

Vaimse tervise virtuaalne esmaabikapp aitab nii tööandjaid kui töötajaid

Eesti Tööandjate Keskliit pani kokku vaimse tervise esmaabikapi, kuhu on koondatud parimad praktikad ja nõuanded, mis aitavad nii organisatsioone, kui seal töötavaid inimesi. Vaimse tervise elektroonilise esmaabikapi leiab Tööelu portaalist.

„Tööandjatel on suurepärane võimalus toetada töötava elanikkonna vaimse tervise seisukorda, kuna veedame ju suure osa oma ajast tööl,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Seetõttu on oluline, et nii töökorralduse kui -keskkonna kujundamisel arvestatakse inimeste vaimse tervise esmaste vajadustega.“

“Vaimne tervis on samavõrra oluline või ehk olulisemgi, kui füüsiline tervis. Seetõttu on oma töötajate heaolu tagamine läbi psühholoogilist ja sotsiaalset laadi töökeskkonna ohuteguritega tegelemise iga vastutustundliku tööandja eesmärgiks,“ rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine ja RagnSellsi juht Kai Realo.

Kai Realo sõnul on vaimse tervise esmaabikapp, nagu ka kodune ravimikapp, täis nii ennetavaid meetmeid, kui ka tegelikke reaalseid lahendusi pakkuvaid vahendeid. „Esmaabikapp on väärtuslik just seetõttu, et lisaks teooriale ja uuringutele leiab siit ka praktilisi soovitusi ja näiteid, videoklippe ning intervjuusid. Toodud materjalide abil saab algust teha oma isikliku tegevusplaani koostamisega ning leida vajadusel abi edasiste sammude astumiseks, et hoida tasakaalu enda sees ja ümber,“ ütles Realo.

Kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad juht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul tuleks vaimse tervise teemadega tegelemist alustada töökeskkonnast tulenevate riskitegurite analüüsimisest ja olemasolevate tegevuste kaardistamisest. „Vaadata, kus on katmata kohad, mis vajavad täitmist. Maksimaalselt tuleks ära kasutada igapäevane töökorraldus, mis on ju samuti meie heaolu tööl toetav või siis vastupidi. Vaimse tervise tugi tuleks õmmelda igapäevase töökorralduse sisse, nii on inimesel võimalik seda tarbida,“ sõnas ta.

Töökeskkonna riskianalüüsi teostamise kohta saab asjakohast nõu samuti Tööelu portaalist.

Tööandjate hulgas läbiviidud uuringud näitavad, et vaimse tervise teemadel praktikate jagamine on väga oodatud, sest teemaga seotult on jätkuvalt palju müüte.

Vaimse tervise elektroonilise esmaabikapi panid kokku Tööandjate Keskliit ja MTÜ Peaasjad. Kaasa aitasid Tervise Arengu Instituut, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tööinspektsioon ja Töötukassa. Inspiratsiooni saadi ka Häirekeskuse enda töötajate jaoks loodud esmaabikapist.

Vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp valmis hanke „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017–2021 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“ raames“, mille tegevusi viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

Lisainfo:

Elina Kink

Eesti Tööandjate Keskliit

Kommunikatsioonijuht

elina.kink@employers.ee

www.employers.ee

 

Arto Aas: tööturule on oodatud kõik inimesed!

Eestis on ligi 100 000 vähenenud töövõimega inimest. 2016. aastal alustatud töövõimereformi tulemusena muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid.

Mis takistab Eesti inimesi tööturule tulemast?

Vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks tuleb tegeleda kvalifikatsiooni ajakohastamisega ja töösuhete paindlikumaks muutmisega. See aitaks vähenenud töövõimega, pensioniealised ja õppe- või hoolduskohustusega inimesed tööturule tuua.

Eestis on 2021. novembri alguse seisuga 44 000 registreeritud töötut. Ligi veerand neist on vähenenud töövõimega inimesed, kelle töötus kasvas kriisis ka kõige kiiremini. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt tunnetasid vähenenud töövõimega inimesed ise töötamist piirava tegurina kõige sagedamini oma püsivat tervisekahjustust või puuet – töötada soovijatest pidas seda takistuseks 58% ja töötavatest 36%. Võrreldes muu elanikkonnaga tunnetavad vähenenud töövõimega inimesed töö leidmisel ja tööle asumisel sagedamini takistusena ka raskusi sobiva koormusega töö leidmisel ning mittevastamist konkursitingimustes esitatud nõuetele.

Tööandjal on vaja kedagi, kes töö ära teeks. Selleks on talle enamasti vaja spetsiifiliste oskustega inimest. Peamine põhjus, miks tööotsija tööd ei saa või ei saa hea palgaga tööd, ongi see, et tema kvalifikatsioon seda ei võimalda. Seetõttu on töötukassa koolitustel oluline roll. Töötukassa andmetel on vähenenud töövõimega inimesed tööle asumiseks kõige enam vajanud karjääriteenuseid ja koolitust.

Teine takistus, mis vähenenud töövõimega tööotsija ees seisab, on tööandjate ja võimalike kolleegide väiksem võimalus või valmisolek nende palkamiseks. Kuna suurem osa Eesti tööandjatest on kuni kahekümne töötajaga ettevõtted, siis võib nende jaoks töökoha kohandamine näiteks ratastoolis inimesele tunduda üle jõu käiv. Ka teised töötajad võivad sellele vastu seista, kartes, et vähenenud töövõimega kolleegi võimetele kättesaamatud ülesanded jääksid nende kanda. Siiski näitavad selle kogumiku ettevõtjate töötajate ja tööandjate lood, et kõik on võimalik, kui osapooled on valmis panustama ja pingutama.

Tööandjate informeerimiseks ja nõustamiseks oleme Eesti Tööandjate Keskliidu poolt töövõimereformi panustanud ja koos Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE asutanud Tööandjate Ühisuse. Selles on mitmeid tublisid tööandjad, kes on juba värvanud vähenenud töövõimega töötajaid ja näevad nende leidmiseks ja sujuvaks sisseelamiseks kõvasti vaeva. Need on ka tööandjad, kellelt on vähenenud töövõimega inimeste palkamisest huvitatutel kõige mõistlikum kogemust ja nõu küsida. Mitmed neist kõnelevad ka selles kogumikus. Loodame, et neist lugudest on kasu nii tööandjatele kui ka inimestele, kes on seni mingil põhjusel tööturult eemale jäänud.

Lugupidamisega

Arto Aas
Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht
Eesti Töötukassa nõukogu esimees

Töövoimereformi_kogumik_eesti keeles

Töövoimereformi_kogumik_vene keeles

Mis on töö vähenenud töövõimega inimese jaoks?

Vaata Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütli sõnumit.

 

 

Vähenenud töövõimega inimese palkamine eeldab avatust.

Vähenenud töövõimega inimesed on tööandjale väärtus.

Vaata Estonia Klaverivabrik AS ja Margon OÜ kogemuslugu.