Parima juhi finalist Janar Holm: mulle meeldib üle piiri minna

„Ettepanekuid, mida teeb president, ei pruugita kunagi enam teist korda teha,“ avab riigikontrolör Janar Holm ühe põhjuse, miks ta Kersti Kaljulaidi kutsel selle juhitöö vastu võttis.

Teist ametiaega pidav Holm on PARE, Tööandjate keskliidu, Äripäeva ja Pärnu juhtimiskonverentsi konkursi „Parim juht 2026“ üks kolmest finalistist T1 keskuse juhi Tarmo Hõbe ja Meliva juhi Marja-Liisa Alopi kõrval.

Holm jagas oma juhtimiskogemust ja -õppetunde Äripäeva raadio saates “Juhi jutud”.

Siin on mõned väärt juhtimismõtted sellest vestlusest.

Meeldib üle piiri minna, stress, ettearvamatus

Kartsin, et olen pisut teistsugune inimene, kui minu tunnetuse järgi Riigikontroll eeldas. Riigikontrolli ülesanne on leida probleemid, need välja tuua ja sõnastada ning tegelikult on Riigikontrollil isegi keelatud teatud piirist edasi minna. Mulle meeldib just sellest piirist edasi minna.

Mulle meeldib stress, mulle meeldib ettearvamatus. Ministeeriumi kantslerina ei saanud hommikul tööle minnes päris kindel olla, millega see päev lõpeb. Mõnikord ei teadnud isegi, millega algab. Stabiilsust on Riigikontrolli töös mõnevõrra rohkem.

Otsustamisjulgus kasvab kogemusega

Eksimishirm hoiab mõnikord tagasi, aga see pole alati halb — see võib olla „korrale kutsuv“, kui emotsioonid pulbitsevad. Ajaga tekib sisemine kompass, mis ütleb, millised otsused on päriselt kaalukad ja millised mitte. Seda tunnet tasub usaldada, isegi kui seda ei oska sõnadesse panna. Seljataguse ja kindluse annab see, kui saan päriselt suurte otsuste puhul piisava detailsusega aru sellest, mida teen, miks teen ja mis on selle tagajärjed, mis on riskid ja võimalused.

Otsus ei lõpe allkirjaga, see algab sealt

Organisatsioonid on organismid: iga suur otsus raputab neid. otsuse tegemine ei lõppe hetkel, kus lööd rusika lauale või paned allkirja alla, vaid alles algab. Juhi töö ei ole ainult otsus ära teha, vaid ka seda selgitada, rakendada ja tegeleda sellest tekkivate „haavadega“. Jõuline otsustamine ilma kommunikatsioonita ei toimi.

Ettearvamatus juhtimises on usalduse vaenlane

Juhina ei taha ma olla ettearvamatu. Nii organisatsiooni juhtimises kui riigi juhtimises on ettearvamatus üks suurimaid probleeme. Inimesed peavad saama ette näha, kuhu asjad liiguvad. Usaldus ehitatakse üles perspektiivitunde ja järjekindluse, mitte üllatustega.

Võtta inimesi sellistena, nagu nad on

Lihtne on teha kiireid otsuseid, aga olen palju head alles hoidnud tänu sellele, et olen ühe korra asemel kolm korda mõelnud. Eriti inimeste juhtimisel.

Tööealine elanikkond väheneb ja peame töö ära tegema nende inimestega, kes meil on. Juhi ülesanne on leida inimeste tugevused ja olla valmis leppima nõrkustega — mitte otsida ideaalset töötajat, vaid aidata olemasolevat inimest kasvada. See on strateegiline valik.

See riik läheb muidu katki, sest meil ei ole inimesi kõige tegemiseks. Meie kõigi roll on upitada seda, kes on hädas, teda aidata ja koolitada. Pingutame natuke.

Mida küsiks Janar Holm Eesti juhtidelt?

Riigi juhtimisel on ka juhtide kohustus öelda valjuhäälselt välja, kui miski asi on õige või vastupidi, vale. Aga miks on nii, et kui poliitik on valmis tegema rasket otsust, siis need on vait, kes peavad seda heaks otsuseks ja lasevad siis üle sõita heast otsusest neil, kes arvavad, et see on halb otsus?

 

Kuula ka intervjuud Janar Holmiga saatest „Juhi jutud“, kus tuli veel juttu, mida ta pärast ametiaja lõppu edasi plaanib teha, kuidas leiab kõigeks vajalikuks aega ning mida juhtidel lugeda soovitab.

 

Tarmo Hõbe ja Marja-Liisa Alop jagavad oma juhtimismõtteid lähinädalail samuti Äripäeva raadio saatesarjas „Juhi jutud“.

Parim juht selgub 15. mail Pärnu juhtimiskonverentsil. Žürii hindab lõppvaliku puhul iga finalisti puhul tema juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi head mainet ning tema panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioonis. Samuti arvestatakse PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut organisatsiooni juhtimisele.