Parima juhi konkursi finalist Marja-Liisa Alop: teha tuleb seda, mis kõige rohkem hirmutab

Juhtimisel ei saa lasta hirmudel end mõjutada, rõhutab Meliva juht Marja-Liisa Alop. „Tuleb ette võtta ja proovida seda, mis enim hirmutab. Siis on võimalik midagi uut õppida.“

 

Eesti suurima erakliinikute keti Meliva juht Marja-Liisa Alop on PARE, Tööandjate keskliidu, Äripäeva ja Pärnu juhtimiskonverentsi konkursi „Parim juht 2026“ üks kolmest finalistist T1 keskuse juhi Tarmo Hõbe ja riigikontrolöri Janar Holmi kõrval.

Alop jagas oma juhtimiskogemust ja -mõtteid Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“.

Siin on mõned väärt juhtimismõtted sellest vestlusest.

„See, mis kõige rohkem hirmutab, see tulebki ette võtta.“

Alop on töötanud kolmes erililmelises valdkonnas – pangandus, energeetika, tervishoid. Kas see eriilmelisus on hirmutanud? „Igasugused asjad elus hirmutavad, aga sellest pole elus mõtet lähtuda. Võti on selles, et see, mis kõige rohkem hirmutab, see tulebki ette võtta ja proovida. Siis on võimalik midagi uut õppida või uut kogeda.“

Kirg paneb tööle kutsuma

Ma ei ole tööle kandideerinud, mind on kutsutud. Mind on läbi töö edasi viinud soov midagi ära teha või huvi mingi teema vastu, mis on mind põlema pannud. See on tekitanud ka neid kutseid. Kui teed asju sellepärast, et see tundub põnev või tahad saada mingit muudatust, siis seda ka märgatakse.

Ajaga žongleerimine kui juhi põhioskus

Juht peab päeva jooksul mitu korda hüppama operatiivse ja strateegilise vahel. Juurutasime Melivas 12-kuise jooksva prognoosimise süsteemi: iga kuu vaatad järgmise 12 kuu tulemusi. See sunnib küsima, mida peame tegema 6 kuu pärast, et 12 kuu pärast hästi läheks. See protsess aitas meil oluliselt juhtimiskvaliteeti parandada.

Planeerimine võib olla plaanist väärtuslikum

Ebakindlal ajal tuleb plaan teha, kuid olla valmis seda muutma. Mitte pettuda, kui plaan ei realiseeru. Planeerimisprotsess on ise väärtus – mitte dokument, mis riiulisse pannakse. Ja see, mis päriselt ei muutu, on inimese põhivajadus: tunda, et teda mõistetakse. See kehtis sada aastat tagasi ja kehtib kümne aasta pärast.

Mõistmine on alahinnatud valuuta

Inimesed ei taha alati lahendusi, vaid et neid mõistetaks. Ma ei ole loomulik “superempaat” ja pean seda teadlikult harjutama. Juhi kõige tõhusam reaktsioon on sageli lihtsalt öelda: “Ma saan aru, et see tundub sulle ebaõiglane.” Mitte lahenduse pakkumine, vaid inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on.

Ühise kultuuri tekkimine vajab ühiseid rituaale

Meliva on kasvanud erinevate ettevõtete ühinemiste läbi, kuid ühinemised alati ei õnnestu. Kõige hullem on öelda, et mitte midagi ei muutu. Uus ühine identiteet vajab vähemalt ühte täisaastat, kus inimesed saavad koos läbida ühe täistsükli – jõulupidu, aastakoosolekud, iga-aastased rituaalid – uue nime ja brändiga. Alles siis hakkab uus nimi tunduma loomulikuna, mitte pealesunnitud.

Marja-Liisa Alopi küsimus Eesti juhtidele: Mis omadus mul on puudu – oskus, iseloomuomadus, käitumisviis – mida mul oleks rohkem vaja?

 

Kuula ka saadet Marja-Liisa Alopiga, kus oli juttu veel sellest, kuidas inimesed ühe eesmärgi nimel tööle panna, kuidas spetsialistist tippjuhiks kasvada ja paljust muust.

 

Tarmo Hõbe ja Janar Holm jagavad oma juhtimismõtteid samuti Äripäeva raadio saatesarjas „Juhi jutud“.

Parim juht selgub 15. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.

Žürii hindab lõppvaliku puhul iga finalisti puhul tema juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi head mainet ning tema panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioonis. Samuti arvestatakse PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut ettevõtte juhtimisele.